Tallinnas elavate perede sissetulekutest neelavad enam kui viiendiku kulutused toidule
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse värskest majapidamiskulude võrdlusest selgub, et Balti riikide pealinnades elavate perede netosissetulek on kahe aastaga kasvanud, kuid suurenenud püsikulude tõttu pole elukvaliteedis suuremaid muutusi toimunud. Suurim kuluartikkel on endiselt toit.
Swedbanki uuringus võrreldakse Tallinnas, Riias ja Vilniuses elavate perede keskmisi sissetulekuid ja väljaminekuid, arvestades kolme peamise püsikuluga, milleks on toit, kommunaalkulud (välja arvatud laenud ja üür) ning ühistransport. Uuringu aluseks on Balti riikide pealinnades renoveerimata korrusmaja 70-ruutmeetrises korteris elav pere, kus on kaks alaealist last ja vanemad teenivad pealinna keskmist palka.
Uuringust selgus, et võrreldes 2024. aastaga on nii keskmine bruto- kui ka netopalk kasvanud kõigis kolmes pealinnas. Kulude suurenemise tõttu läheb leibkondadel siiski ligi kolmandik palgast ja lapsetoetustest kolmele peamisele püsikulule. See tähendab, et suurenenud sissetulekud pole laiendanud võimalusi raha säästa või elukvaliteeti parandada, vaid on aidanud sammu pidada kasvanud elukallidusega.
Palgakasvu toetavad maksumuudatused ja peretoetused
Kahe aastaga on Balti riikide pealinnas palgad kasvanud. Suurim keskmine netopalga tõus ehk 22% on olnud Tallinnas. Riias on netopalk tõusnud 21% ja Vilniuses 16%.
Uuringus tuuakse välja ka Balti riikide maksude ja toetuste mõju inimeste sissetulekutele. Tänu maksuküüru kaotamisele jääb Tallinnas elaval neljaliikmelisel perel igakuiselt raha rohkem kätte. Leedus on lastetoetus kasvanud kahe aastaga 66 eurot.
Pärast tulumaksu mahaarvamist ja lapsetoetuste lisamist jääb leibkonnale Tallinnas kätte 4154 eurot, Riias 3190 eurot ja Vilniuses 3418 eurot.
Toit on endiselt perede suurim kulu
Sarnaselt 2024. aasta uuringuga on kõige kallim toidukorv Tallinnas, kus neljaliikmelise pere toidule kulub 945 eurot kuus ehk 23% pere sissetulekutest. Riias saab perele vajalikud toiduained soetada 638 euroga kuus, mis moodustab 20% pere sissetulekutest, ning Vilniuses 577 euroga, mis moodustab 17% pere sissetulekutest.
Uuringus toodud toidukulud põhinevad optimaalsel toidukorvil ning eeldusel, et inimesele on tagatud tasakaalustatud toitumine ja päevane energiavajadus 2400 kilokalorit. Arvestatud toidukorv koosneb koduses toiduvalmistamises kasutatavatest toiduainetest ning on kohandatud Balti riikide elanike tarbimisharjumustele. Eeldatakse, et toit valmistatakse ja süüakse peamiselt kodus, kuid tegelikkuses ei käitu inimesed toitu valides alati ratsionaalselt ning söövad sageli ka väljaspool kodu, mistõttu võivad tegelikud toidukulud olla suuremad.
Püsikulude osakaal pere sissetulekutest on riigiti ühtlustunud
Uuringu tulemustest selgub, et kõige kallim igapäevaelu on Tallinnas elavatel peredel. Kolm peamist püsikulu – toit, kommunaalkulud ja ühistransport – maksavad Tallinna peredele kokku 1228 eurot kuus. Riias on nende kulutuste summa 1005 eurot. Vilniuses on elamine kõige odavam: toidule, kommunaalidele ja ühistranspordile kulub leibkonnal kuus 904 eurot.
Kuigi püsikulud erinevad riigiti enam kui 300 eurot, moodustavad püsikulud protsentuaalselt Balti riikide pealinnades elavate perede sissetulekutest umbes sama osa. Kaks aastat tagasi oli selles näitajas suurem variatiivsus.
Kui 2024. aastal moodustasid vaadeldavad püsikulud Tallinnas 29% pere netosissetulekutest, Riias 37% ja Vilniuses 28%, siis tänavu on vastav näitaja Tallinnas 30%, Riias 31% ja Vilniuses 26%.
Seega kannab Tallinn teist korda järjest kõige suuremate püsikuludega, aga ka kõige suurema keskmise netopalgaga Balti pealinna tiitlit.
Analüüsi jaoks koguti Tallinnas, Riias ja Vilniuses andmeid 2026. aasta aprillis. Sissetulekute andmed pärinevad 2025. aastast. Swedbanki Balti riikide Rahaasjade Teabekeskuste analüüsis kasutatud leibkonnamudelid sarnanevad tavapäraste elu- ja töötingimuste ning tarbimistavade poolest Balti riikide pealinnade keskmiste leibkondadega, ent neid ei saa käsitleda Balti riikide statistiliselt keskmiste leibkondadena. Analüüsis tehti leibkonnamudelite alusel kindlaks leibkondade peamised majapidamiskulud toidule, eluasemele ja transpordile nii rahasummana kui ka protsendina leibkonna kasutada jäävast tulust.
