Uuring: Eesti inimeste finantstervis on nõrgenenud, finantsteadmised on tugevad
Viimaste aastate hinnatõus, ebakindlus majanduses ja kasvavad igapäevakulud on pannud Eesti inimesed valiku ette, kas katta ootamatud väljaminekud säästudest või lükata suuremad otsused edasi. Swedbanki värske uuringu tulemused näitavad, et surve rahakotile on jätnud oma jälje: Eesti on Balti riikidest ainus, kus inimeste finantstervise tase on aastaga langenud. Positiivne on aga see, et finantsteadmiste poolest on Eesti endiselt Balti riikide seas esikohal.
Uuringu täismahus raporti leiad siit!
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse täna avaldatud uuringu andmeil on kõigis Balti riikides inimeste finantstervis pingeline. Indeks mõõdab inimeste finantsvõimekust ja -teadmisi ning jaguneb neljaks tasemeks: tugev (80–100), hea (60–79), pingeline (40–59) ja haavatav (0–39 punkti). Finantstervise indeks on Eestis 54, Lätis 49 ja Leedus 59 punkti, samas kui Rootsis ulatub see 73 punktini.
Eelmise aastaga võrreldes on Eesti inimeste finantstervise indeks langenud kuus punkti ja healt finantstervise tasemelt oleme jõudnud pingelisele tasemele. Kui seada siia kõrvale veel teine näitaja – hea või tugeva finantstervisega elanike osakaal –, siis Eestis on ka nende inimeste hulk vähenenud, kes nendesse gruppidesse kuuluvad. Tugeva või hea finantstervisega inimeste gruppi kuulub Lätis 33%, Eestis 43%, Leedus 52% ja Rootsis 78% elanikest.
Hea meel on tõdeda, et meeste ja naiste finantstervise indeksis on vahe muutunud pea olematuks ning seda eelkõige finantsvõimekuse arvelt, finantsteadmiste osas on erinevus endiselt tuntav ehk 13 punkti.
Kulud ületavad sissetulekut üha sagedamini
Uuringu andmeil on Eestis kasvanud nende inimeste osakaal, kelle igakuised kulud ületavad sissetulekut. Kui 2025. aastal olid 21%-l inimestest kulud suuremad kui tulud, siis 2026. aastal on nende osakaal kasvanud 32%-ni. Pingelise finantstervisega inimene tuleb igapäevaste rahaasjadega toime, kuid ta ei tunne end võimalike lähi- ja kaugemas tulevikus eesseisvate ootamatuste suhtes turvaliselt ja kindlalt. Tunnet süvendavad ka kasvanud kulud ja vähenenud säästud.
Kui 2025. aastal oli ootamatute kulude katteks sääste 83%-l Eesti inimestest, siis 2026. aastal on see näitaja langenud 77%-le. Viimase aja hinnasurvet on tasandatud eelkõige varasemate säästude arvelt. See muudab inimesed ootamatute väljaminekute suhtes haavatavamaks ning vähendab ka kindlustunnet tulevikule ehk pensionieale mõeldes. Samas mõistvad inimesed säästupuhvri tähtsust ja kasutavad seda vajaduse korral.
Finantsteadmiste poolest edestab Eesti teisi Balti riike
Vaatlusalustest riikidest on elanike finantsteadmiste indeks kõrgem Rootsis (67) ja Eestis (66) ning madalam Lätis (55) ja Leedus (55).
Finantsvaldkonna mõisteid ja seoseid tunnevad paremini 18–39-aastased, samas kui üle 60-aastaste teadmised on tagasihoidlikumad. Viimastel aastatel tehtud pingutused rahatarkuse õpetamiseks ning teema toomiseks haridusse peegelduvad noorte suuremas teadlikkuses. Kuid siin võib rolli mängida ka nooremate inimeste harjumuspärane infotarbimine veebis, kus infot on hõlbus leida, samal ajal kui vähem digiteadlikud inimesed saavad vajaliku teabe traditsiooniliste ehk füüsiliste kanalite kaudu, kus info on hajusam.
Swedbanki finantstervise indeks on uuring, millega mõõdetakse Eesti, Läti, Leedu ja Rootsi elanike võimekust tulla toime oma rahaasjadega. Küsitlusuuringu viis 2026. aasta jaanuaris Eestis, Rootsis, Lätis ja Leedus läbi uuringufirma Kantar ning selles osales ligikaudu 6000 vähemalt 18-aastast inimest.
Swedbanki finantstervise indeks põhineb järgneval:
- igapäevased rahaasjad (tulud ja kulud) on tasakaalus;
- ettenägematuteks olukordadeks on säästupuhver;
- pensionipõlveks on pikaajalised säästud;
- laenukoormus on sissetulekuga hallatav;
- tarkade finantsotsuste tegemiseks on piisavalt teadmisi.