Pangad ESG risttules – surve ja sihi vahel

Rahvusvaheline surve keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite ehk ESG nõuete täitmisele on jätkuvalt suur ning finantsasutused leiavad end vastandlike poliitiliste suundade ja erinevate huvirühmade ootuste risttules. Kui osa globaalseid tegijaid taganeb varasematest kliimaeesmärkidest, kinnitab Swedbanki grupi jätkusuutlikkuse juht Johanna Fager Wettergren, et panga äritegevuses ja strateegias on ESG valdkond endiselt võtmetähtsusega.

Pangad navigeerivad järjest keerukamal ja ebakindlamal jätkusuutlikkuse maastikul. Geopoliitiliste pingete kasv, süvenev protektsionism ja märgid võimalikust taandumisest kliimapoliitikas loovad olukorra, mis nõuab tasakaalu surve ja sihi vahel. Näiteks 2025. aasta alguses, pärast USA seadusandjate poliitilise surve avaldamist, lahkusid Ameerika kuus suurimat panka ÜRO toetatud Net-Zero Banking Alliance’ist. Samal ajal kasvab pinge teisest suunast – regulaatorid, investorid ja avalikkus nõuavad järjest häälekamalt kiiremat liikumist madala süsinikujalajäljega majanduse poole.

Tasakaalu otsing

Andmepõhisele kliimategevusele keskenduva mittetulundusühingu Potential Energy Coalition uuringu kohaselt toetab 77 protsenti kogu maailma rahvastikust valitsuste kiiret sekkumist kliimamuutuse ohjamisse. Samal ajal kasvab ootus, et ka ettevõtted näitaksid initsiatiivi: seaksid ambitsioonikaid dekarboniseerimise eesmärke ning jagaksid läbipaistvalt oma arengut.

Johanna Fager Wettergren rõhutab, et nende surveteguritega toimetulemine on finantssektorile tõsine proovikivi. „Tasakaalu leidmine vastandlike jõudude vahel, kui samal ajal tuleb hakkama saada andmelünkadega ja rohepesu tuvastamise, ennetamise ja vältimisega, on üks suurimaid väljakutseid, millega pangad praegu silmitsi seisavad,“ ütleb ta.

Tema sõnul on ESG-vastane nihe Ameerika Ühendriikides tõepoolest mõjutanud kogu maailma senist hoogu jätkusuutlikkuse teekonnal. Euroopas on ESG aga endiselt fookuses, kuid viimased arengud, nagu näiteks aasta algul Euroopa Liidus algatatud Omnibusi ettepanekute pakett, viitavad ka siin senisest pragmaatilisemale lähenemisele. „Ettevõtete vaates on jätkusuutlik äritegevus oluline siht, kuid nüüd tuleb sellega edasi liikuda palju keerulisemas ja poliitiliselt ebastabiilsemas rahvusvahelises kontekstis,“ lisab Wettergren.

Jätkusuutlikkus kui pikaajaline strateegia

Kliimameetmed on Läänemere piirkonna pankade jaoks endiselt olulised. „Siinsed pangad hoiavad kliimateemad jätkuvalt fookuses, isegi kui globaalne foon ESG ümber muutub,“ kinnitab Wettergren. Kui osa suuremaid rahvusvahelisi panku on poliitilisele ja õiguslikule survele viidates Net-Zero Banking Alliance’ist lahkunud, siis Põhjamaade pangad püsivad endisel kursil ja on pühendunud jätkusuutlikkuse eesmärkidele.

Kuidas eristub Swedbank kohalikus konkurentsis, kus kõik mängijad ei pea ESG-d samavõrra oluliseks? Johanna Fager Wettergreni sõnul ei ole Swedbank oma põhistrateegiat muutnud – jätkusuutlikkus on endiselt pikaajalise väärtuse allikas ja lahutamatu osa ettevõtte ärimudelist. „Oleme veendunud, et jätkusuutlikkus ja pikaajaline finantsedu on lahutamatult seotud. Praeguses keerulises ja ebakindlas keskkonnas on vajadus kliente üleminekul toetada veel suurem. Meie roll on aidata neil orienteeruda, juhtida riske ja kasutada ära uusi võimalusi jätkusuutlikumas majanduses,“ selgitab ta.

Samas peavad ka Põhjamaade pangad pidevalt hindama oma tegevust, et püsida konkurentsivõimelised ja ajakohased ning tulla vastu klientide muutuvatele ootustele.

Energiajulgeolek ja kliimaeesmärgid

Kuigi Swedbank on kindlalt pühendunud jätkusuutlikkuse sihtidele, tuleb arvestada, et praeguses geopoliitilises olukorras on energiajulgeolek muutunud oluliseks ja õigustatud prioriteediks. „Oleme valmis rahastama investeeringuid, mis tugevdavad energiavarustust ja -julgeolekut. Näeme, et just geopoliitiliste arengute valguses on see muutunud kriitiliseks küsimuseks,“ selgitab Wettergren. Ta lisab, et eesmärk on leida tasakaal – toetada kindla ja usaldusväärse energia kättesaadavust ja samal ajal liikuda jätkuvalt kooskõlas pikaajaliste kliimaeesmärkidega.

Rohkem investeeringuid ja pikem vaade tulevikku on vajalikud ka jätkusuutlikus transpordis ja hoonete renoveerimises. Wettergreni sõnul on finantsasutustel siinkohal võtmeroll, sest just pangad aitavad neid olulisi projekte rahastada. Mõnel juhul pakutakse jätkusuutlikke laene ka nullintressimarginaaliga, et julgustada kliente investeerima taastuvenergiasse ja energiatõhusatesse hoonetesse. Samas hinnatakse iga projekti eraldi. Võttes arvesse nii keskkonna- ja sotsiaalset mõju, regulatiivseid nõudeid kui ka kooskõla panga enda jätkusuutlikkuse eesmärkidega.

ESG terviklik vaade

Kuigi avalik tähelepanu ESG valdkonnas koondub sageli kliimateemadele ja regulatsioonidele, rõhutab Wettergren, et Swedbank peab samavõrra oluliseks juhtimiskultuuri ja sotsiaalset mõju. Juhtimise tasandil tähendab see näiteks pidevat horisondi skaneerimist ja riskide hindamist, et läbipaistvate ja selgete protsesside abil riske teadlikult juhtida.

Sotsiaalse mõju vaates keskenduvad panga tegevused Eestis kolmele põhivaldkonnale: haridus ja rahatarkus, jätkusuutliku ühiskonna kujundamine ning ettevõtlikkuse edendamine. „Need ei ole kõrvalprojektid, vaid teemad, mis on integreeritud meie igapäevasesse mõttemaailma ja tegevustesse,“ rõhutab Wettergren. „Jagame finantsteadmisi eri vormides ja oleme sellest aastast asutanud näiteks Targa Tuleviku Fondi. Tervislikke eluviise toetame spordi kaudu, näiteks korvpalli ja Swedbanki Tallinna Maratoni sponsorina. Samuti teeme tihedat koostööd ülikoolide ja erialaliitudega,“ toob Wettergren mõned näited.

Nagu kogu Swedbanki grupis, on ka Eestis tööandjana tegutsemine teadlik ja vastutustundlik. Ettevõte panustab aktiivselt soolise palgalõhe vähendamisse, vaimse tervise toetamisse ning tööohutuse ja võrdse kohtlemise tagamisse. Kõik need teemad on panga sisemistes jätkusuutlikkusalastes jõupingutustes kesksel kohal.

Regulatsioonid – kas koorem või võimalus?

Paljude ettevõtete seas, eriti väikeste ja keskmise suurusega firmade hulgas, kipub ESG-teemaline arutelu kalduma rahulolematuse poole eeskätt regulatiivsete nõuete mahu ja keerukuse tõttu. Johanna Fager Wettergren möönab, et administratiivne koormus on kasvanud, kuid kaitseb regulatsioonide rolli jätkusuutlikkuse edendamisel. „Mõistame, et ESG regulatsioone on viimastel aastatel lisandunud ja sellega on paratamatult kaasnenud ka teatav hulk bürokraatiat. Kuigi see on loonud väljakutseid, on regulatsioonid võtmetegur läbipaistvuse saavutamisel ja edasiliikumisel. Seal, kus vabatahtlikest meetmetest ei pruugi piisata,“ selgitab Wettergren.

„Oluline on leida tasakaal: seadusandlus on vajalik, kuid reeglid peavad olema ka praktilised, avaldades reaalselt mõju, samal ajal ettevõtteid liigselt koormamata,“ lisab ta. Kui ESG riske ei hinnata ega juhita, seab ettevõte end ohtu: ees võivad oodata rahalised kaod, mainekahju, sanktsioonid ja kasutamata jäänud võimalused. „Tänapäeval ei ole asi enam ainult „õigete asjade“ tegemises – see on pikaajalise väärtuse ja vastupidavuse kaitsmise küsimus,“ võtab Wettergren teema kokku.