Avalehele
Baltikumi liisinguvõrdlus: kõige kallimaid autosid ostavad Eesti ettevõtted

Baltikumi liisinguvõrdlus: kõige kallimaid autosid ostavad Eesti ettevõtted

Swedbanki Baltikumi liisinguvõrdlus näitab, et kõige kallimaid autosid liisivad Eesti ettevõtted, samas tasuvad leedulased kõige suuremaid liisingu kuumakseid. Kogu piirkonnas usaldatakse enim Saksa ja Jaapani autosid. 2017. aastaks prognoosib Swedbank liisinguteenuste kiire kasvu jätkumist kõigis Balti riikides.

Kõige tõenäolisemalt ostavad autosid liisinguga Eesti ettevõtjad, samas on uute ostetud autode osakaal siin kõige madalam – 63%. Lätis ettevõtete liisitud autode hulgast moodustavad uued mudelid 68% ja Leedus ulatub uute liisitud mudelite osakaal lausa 74 protsendini. Kuid kui vaatame protsentide asemel tükke, näeme, et siin juhivad eestlased. 2016. aasta jooksul ostsid Eesti ärikliendid liisinguga 3015 uut autot, samas kui Leedus oli arv märkimisväärselt madalam, vaid 1871.

Müügitabeleid juhivad Volswagen ja Toyota

Möödunud aastal eelistasid kõigi kolme Balti riigi ärikliendid enamikul juhtudel Volkswagen Groupi toodangut. Eestis loovutas Volkswagen esikoha Toyota sõidukitele. Lätis ja Leedus hõivasid Toyota autod vastavalt teise ja kolmanda koha. Ka Volkswagen Groupi teine kaubamärk – Škoda – on endiselt populaarne. Leedus on see äriklientide hulgas populaarsuselt teine kaubamärk ja Eestis kolmas.

Liisinguteenust kasutavad Eesti ärikliendid ostavad pisut kallimaid autosid kui leedulased või lätlased, kui võtta aluseks autode väärtus ilma käibemaksuta. Eestis on keskmine auto ostuks kasutatud summa 22 817 eurot, Leedus on summa veidi väiksem (22 475 eurot) ja Lätis mitu tuhat madalam – 20 646 eurot.

2016. aastal kasvas kommertssõidukite ostmine liisinguga kõigis kolmes Balti riigis. Eelmise aasta jooksul rahastas Swedbank Eestis 15% rohkem kommertssõidukeid kui 2015. aastal (38 000 000 euro ulatuses 2016. a ja 32 000 000 euro ulatuses 2015. a). Leedus kasvas kommertssõidukite rahastamine mullu 50% ja Lätis 46%.

Kasutusrent lubab sõiduki liisinguettevõttele tagastada

Järjest enam valivad ettevõtted autot liisides kapitalirendi asemel kasutusrendi. Eestis ostavad ettevõtjad lausa 72% sõidukitest kasutusrendi abil. Leedus on selle määr 43% ja Lätis vaid 37%. Kasutus- ja kapitalirendi lepingu peamine erinevus tuleneb sellest, et viimase lepingu puhul saab kliendist pärast kõigi osamaksete tasumist auto omanik. Kasutusrendi puhul võib lepingu lõppemisel sõiduki liisinguettevõttele tagastada, lepingut võib pikendada või sõlmida uue lepingu.

2017. aastaks prognoosib Swedbank liisinguteenuste kiire kasvu jätkumist kõigis Balti riikides. Kogu piirkonnas kasvab nii liisinguteenuste turumaht  kui ka ettevõtete ja eraisikute positiivsed ootused tulevikus suhtes, mis julgustavad aktiivsemalt tarbima. Juba selle aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti äriklientide autoliisinguturu kogumaht võrreldes mullusega kümnendiku võrra.