Euribor – kuhu siis nüüd?
Euribori teekonna jälgimisest on saanud kõrvalharrastus neile, kel laenumaksed sellega seotud. Valdavalt on meil Eestis ettevõtete ja kodulaenudel kasutuses 6 kuu euribor suurest euriboride perest.
Igapäevaselt fikseeritakse ka 1 nädala ning 1, 3, 6 ja 12 kuu euribori määrad. Tänane 6 kuu euribor on keskmisena välja arvutatud intressimäärast, millega Euroopa pangad omavahel täna kuueks kuuks raha laenasid või olid valmis laenama. Kõlab üsna igavalt, aga kui ta sinu igakuise laenumakse suurust muudab, saab euriborist ootamatult tähtis külaline.
Viimase viie aasta jooksul on see külaline olnud päris tujukas: 2021. aasta detsembris oli 6 kuu euribor –0,55% ja tõusis sealt 2023. aasta oktoobriks üle 4,1%. Kõrgeim tase euroajaloos on olnud 5,45% – 2008. aasta sügisel Lehman Brothersi kollapsi järel. Pikaajaliselt ja keskmiselt kipub euribor end sisse seadma 2% kandis, kui väga ebatavalised olud, st miinusmärgiga periood vaatlusandmetest kõrvale jätta.
Viimasel paaril aastal on 6 kuu euribor liikunud allamäge – ja seda mitte ülekantud tähenduses –, ent tänavu suvel saabus paus. Mai lõpust on euribor istunud just pikaajalise keskmise juures, kõikudes napilt ülalpool 2% taset. Aga kuhu siit edasi?
Heidame pilgu ukse taha. Ühelt poolt mõjutab euribori taset see, kui usaldusväärseks peavad pangad parajasti üksteist. Aga põhiliseks mõjuriks on raha kättesaadavus – kas seda on kogu rahasüsteemis parajasti rohkem või vähem. Siin astub tuppa Euroopa Keskpank, kes otsustab, kui kallis või odav on raha kommertspankadele. Kui inflatsioonipilv taamal ei varitse, teeb keskpank raha kättesaadavamaks ja langetab keskpangast raha laenamise hinda ehk baasintressimäärasid. Hinnakasvu ohjeldamiseks aga tõstab neid. Sellega mõjutab keskpank omakorda pankadevahelist rahaturgu, mistõttu ka sealne keskmine laenamise-hoiustamise hind (euribor) on seotud tulevikuootustega keskpanga baasintressi tasemele. Sealjuures võib euribor võtta uue suuna ka juba 6–8 kuud varem, kui baasintressimäärad seda teevad.
Euroopa Keskpank langetas viimati hoiustamise püsivõimaluse määra juunis 2%-le, kuhu see samm-sammult jõudis 2024. aasta 4%-lt. Tänavuse suve jooksul püsis euribor paigal, mis kõneleb sellest, et finantsturgudel pole enam ootust, et keskpank baasintressimäärasid veel madalamale laseks. Teisalt pole ka ootust, et asutakse intresse tõstma. USA Föderaalreserv asus septembris pärast 10-kuulist pausi küll uuesti intresse kärpima, kuid sellest ei järeldu euroala jaoks praegu kuigi palju. Siinne inflatsiooni- ja majandustsükkel on ookeanitaguse suhtes sünkroonist väljunud.
Inflatsioon euroalal on 2% ümber
Hea uudis on, et inflatsioon euroalal on 2% ümber ehk täpselt tasemel, mida keskpank tahab. Praeguste ootuste kohaselt püsib inflatsioon üldjoontes sealsamas ka lähiaastatel. Samuti ei ähvarda prognoosid praegu ei majanduse ülekuumenemise ega langusega. Loomulikult, kiires maailmas toimuvad ka muutused kiirelt. Euroopa Keskpank on viimasel ajal rõhutanud, et teeb otsuseid laekuvate majandus- ja finantsandmete põhjal ega luba midagi ette. Tahtes euribori teekonda ennustada, pole päris kristallkuuli vast vaja, aga siiski tuleks ette näha muutusi inflatsioonis, majanduskasvus või üldises finantssektori kindlustundes.
Nagu alati võib igasugune intressimäär liikuda kas üles või siis alla. Ei taha siinkohal olla „sõnumitooja“, aga hetkel pole otsest põhjust oodata euribori edasist langemist. Muidugi, endiselt on olemas riskid inflatsiooni suuremaks aeglustumiseks ja majanduse nõrgenemiseks, mis tähendab, et edasist langemist on vara täielikult välistada. Oodata ja jälgida tasub muutusi euroala majandusprognoosides. See, kas paigalseisust koorub uus suund, võib, aga ei pruugi aasta lõpukski selguda. Miinusmärgiga euribori ajad on aga loodetavasti alatiseks möödanik, sest majanduse toimimiseks on tervislik, kui raha kättesaadavusel on hind.
