Avalehele
Nüüdisaegsete elamispindade buum lükkas Lääne-Virumaa kinnisvaraturule taas hoo sisse

Nüüdisaegsete elamispindade buum lükkas Lääne-Virumaa kinnisvaraturule taas hoo sisse

Lääne-Virumaa eluasemelaenuturg on 2025. aasta alguses püsinud stabiilne, kuid keskmine laenusumma on märkimisväärselt kasvanud. Swedbanki andmetel väljastati aasta esimeses kvartalis Lääne-Virumaale 3% kõikidest Eesti eluasemelaenudest, kusjuures keskmine laenusumma ulatus 80 000 euroni, mis on 11% rohkem kui aasta varem ja näitab Lääne-Virumaa kinnisvaraturu elavnemist.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul on Lääne-Virumaa laenumaht olnud aastaid üsna stabiilne. „Maakonna osakaal kõigi eluasemelaenude kogumahust ei ole aastaga muutunud, kuid keskmine laenusumma on kasvanud, mis viitab kallimate tehingute osakaalu suurenemisele,“ ütles ta.

Korteri ostuks võetud keskmine laenusumma oli 55 000 eurot ja maja ostuks 125 000 eurot. Võrdluseks tõi Arco Vara analüütik Mihkel Eliste välja, et Rakvere piirkonnas maksab keskmine üksikelamu ligikaudu 140 000 eurot ning nõukogudeaegne kahe- või kolmetoaline korter jääb üldiselt 70 000 – 100 000 euro vahele.

Uute elamute valmimine on tõstnud keskmist hinda

Kuigi jooksvasse statistikasse jõudev tehingute arv ei näita, et turg oleks tänavu mullusest oluliselt aktiivsem, siis nendivad eksperdid, et see pilt on moonutatud. Reaalne ostjate hulk on suurem, kuid ostetakse hiljuti turule tulnud uusarendusi, mille osas sõlmitakse esmalt võlaõiguslik leping. Asjaõiguslikud lepingud tulevad aga viitega ehk siis, kui majad hakkavad valmima. Sellest hetkest hakkavad tehingud statistikas kajastuma.

Nüüdisaegsete elamispindade soetamine tõstab Eliste sõnul ka kinnisvaratehingute keskmist hinda. „Meie piirkonnas valitses pikalt vaikus ning uute elamispindade pakkumine oli väike. Nüüd on aga valminud väga paljud projektid. Kusjuures Rakvere on praegu omakorda ka kõige suurema rekonstrueeritud korterelamute osakaaluga piirkond Eestis. See mõjutab piirkonna üldist atraktiivsust ja ka varade väärtust,” ütles ta.

Keskustest välja kolimise trend on pöördunud

Kui veel mõni aasta tagasi liikus osa ostjaid keskustest eemale, siis nüüd on olukord muutunud. „Viimase paari aasta jooksul pole hinnad märkimisväärselt tõusnud, pakkumiste arv on kasvanud ning inflatsioon aeglustunud. Samal ajal on keskmine palk jätkanud tõusu, mis tähendab, et kinnisvara kättesaadavus on paralleelselt alanenud intressimäärade taustal veidi paranenud. See on suunanud ostjad tagasi Rakverre ja teistesse piirkondlikesse suurematesse keskustesse ning ääremaastumine on väheatraktiivsemates piirkondades jätkunud,“ selgitas Eliste.

Lääne-Virumaa kinnisvara ostjad on valdavalt kohalikud, kuid nende hulgas on palju inimesi, kes on pikemalt elanud või töötanud Tallinnas või Soomes. „On inimesi, kes on otsustanud välismaalt tagasi tulla ja jäädavalt kodukanti kolida. Mõned vahetavad korteri maja vastu, teised kasutavad kaugtöö võimalusi, et elada rahulikumas keskkonnas. Seda toetab ka rongiühendus – kui raudtee elektrifitseerimine Narva liinil saab valmis, siis väheneb Tallinna sõiduaeg ning see võib veelgi suurendada Lääne-Virumaa atraktiivsust,“ tõdes ta.

Intressimäärade langus toetab ostujulgust

Anne Pärgma sõnul toetab kinnisvaraturu elavnemist ka intressimäärade langus. „Euribori mõju kodulaenu intressile on suurem kui marginaali muutus. Selle positiivne mõju jõuab automaatselt kõigi olemasolevate laenuvõtjate lepingutesse, ilma et peaks midagi ise tegema,“ ütles ta.

Swedbanki statistilised andmed näitavad, et uute kodulaenude väljastamine kasvas mullu üheksa kuu jooksul 12% ja kogu laenuportfelli jääk 7%. Pärgma sõnul võib selline trend jätkuda, kui euribor langeb veelgi. „Kui euribor jõuab 2% juurde, muutuvad ostjad oluliselt julgemaks. See on piir, kust allapoole liikudes tajutakse laenu taas taskukohasena. Just sealtkaudu võib turule tagasi tulla ka see osa kliente, kes seni on ostuplaane edasi lükanud,” lausus ta.

Eliste tõi lisaks välja, et Rakvere atraktiivsust suurendab hästi korrastatud elukeskkond. „Kõik, kes pole ammu Rakveret külastanud, võiksid sel suvel teekonna ette võtta. Väga paljud vanemad hooned on tänu KredExi toetustele saanud uue ilme. Kui vaadata üldpilti, siis võrreldes teiste väikelinnadega – nagu Haapsalu või Viljandi – on Rakvere tänavapilt märgatavalt paranenud,” sõnas ta.

Soovid rohkem teada, mis kinnisvaraturul toimub? Vaata meie blogi eluaseme rubriiki, kus jagame värskeid trende ja ekspertanalüüse. Laenutingimusi võid vaadata ja kalkulaatorit katsetada laenude lehel.

Märksõnad: Eluase, Kinnisvara, Kodulaen