Pea 1400 päeva euribori tõusust: laenusummad löövad rekordeid
Praeguseks on möödas ligikaudu 1400 päeva ehk pea neli aastat ajast, mil euribor pärast pikka negatiivsete intresside perioodi taas üle nulli kerkis. Kui kiire intressitõus pani esialgu paljud koduostjad ootele, siis nüüdseks löövad keskmised laenusummad rekordeid ja sõlmitud lepingute arv kasvab hoogsalt.
Kui aastad 2022–2023 tähistasid kiiret intressitõusu ja kohanemisperioodi, siis viimase aasta jooksul on turg jõudnud uude tasakaalu. Juba 2024. aasta pakkus euribori languse tõttu positiivseid emotsioone, kuid 2025. aasta tõi turule märgatava elavnemise. Eesti Panga andmeil väljastasid pangad aastatagusega võrreldes ligikaudu 10% rohkem kodulaene.
Elavnemisele on kaasa aidanud euribori stabiliseerumine 2,1% taseme ümber. „Kui varem jälgisid laenuvõtjad euribori liikumist igapäevaselt, siis praegu see enam nii suurt elevust ei paku,“ ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Tema sõnul näitavad panga andmed, et stabiilsemas intressikeskkonnas on koduostjad turule selgelt tagasi tulnud ning kodulaenude keskmised summad on viimasel aastal olnud sõltuvalt vanusegrupist kuni 20% suuremad kui aasta varem.
„Kui inimesel on selge soov ja plaan kodu soetada ning tema rahaasjad on korras, siis ei ole tavaliselt määrav, millises valdkonnas ta töötab või millises vanuses ta on. Meie eesmärk on aidata kõigil soovijail unistused teoks teha ning leida igale kliendile tema olukorrast lähtuv lahendus ja teha talle parim võimalik pakkumine,“ selgitas Pärgma.
Suurimad kodulaenud on 31–35-aastastel
Swedbanki andmeil on kõige nooremate, alla 22-aastaste klientide keskmine kodulaen umbes 74 000 eurot, mis peegeldab enamasti esimest sammu kinnisvaraturule ja väiksemat kodu. Vanuses 22–25 aastat on keskmine laenusumma tõusnud juba 111 000 eurole.
Järgmises ehk 26–30-aastaste vanuserühmas ulatub see juba 151 000 euroni. Kõige suuremaid kodulaene võetakse aga vanuses 31–35 aastat, kus keskmine laenusumma on umbes 165 000 eurot. Just nendes vanuserühmades jõutakse sageli eluetappi, kus luuakse peret ning vajatakse senisest suuremat kodu.
Pärast 35. eluaastat laenusummad küll mõnevõrra vähenevad, kuid mitte oluliselt. Näiteks 36–40-aastastel on see umbes 158 000 eurot ning 41–45-aastastel ligikaudu 140 000 eurot. Ka üle 46-aastased kliendid võtavad aktiivselt kodulaenu – nendel on keskmine laenusumma umbes 106 000 eurot.
Kinnisvararedelil liigutakse nii edasi kui ka tagasi
Sageli peegeldavad laenusummade muutused liikumist kinnisvararedelil. Nooremad ostavad esialgu väiksema ja soodsama kodu, kuid sissetulekute kasvades liigutakse suuremate või uuemate elamispindade poole. „Hilisemas eas hakkavad laenusummad taas vähenema. Osa inimesi kolib laste väljakolimise järel väiksemale pinnale ning paljudel on selleks ajaks kogunenud ka suurem omafinantseering,“ selgitas Pärgma.
Kodu ostmine on enamasti inimese elu üks suuremaid finantsotsuseid ning sellega kaasneb ka palju praktilisi samme – alates laenust ja hindamisest kuni kindlustuse ja igapäevapanganduseni. Seetõttu hindavad Pärgma sõnul paljud kliendid lahendusi, kus kogu koduostuga seotud protsess on võimalikult selge ja mugav.
