Aita vanavanematel petturite lõksudest hoiduda 

Paljud meist mäletavad lapsepõlvest, kuidas vanavanemate juures käies sai alati midagi uut õppida. Olgu selleks mõni elutarkus, maailma parima õunakoogi retsept, esimesed kudumissilmused või hoopis jalgratta parandamine. Aastate möödudes kipuvad aga rollid vahetuma: kui enne andsid õpetusi peamiselt vanavanemad, siis nüüd saavad teadmisi jagada ka lapselapsed. 

Maailm muutub kiiresti ning eakatel pole alati lihtne selle tempoga sammu pidada. Seetõttu tasub nendega rääkida näiteks internetiohtudest ja pettustest. Üks avatud vestlus võib aidata ära hoida suure kahju. 

Kõigile ei pea vastama 

Kui vanavanemad õpetasid meile kunagi, et võõraste inimestega ei tasu rääkida, siis sama põhimõtet tasub neile meenutada digimaailma kohta. 

„Kui helistab tundmatu number ja helistaja väidab end olevat pangast, politseist või mõnest teisest ametiasutusest, tuleb seda võtta skepsisega. Kahtluse korral tasub kõne lõpetada ning ise ametlikule numbrile tagasi helistada. Tähtsamad kontaktid, näiteks perearsti ja panga omad, võiksid olla telefonis juba salvestatud, et õige number oleks alati käepärast,“ soovitab Swedbanki pettuste tõkestamise spetsialist Anna Katriin Iro. Meeles tuleks ka pidada, et õigest asutusest helistaja ei palu kunagi oma PIN-koode sisestada. 

Iro sõnul püüavad petturid eakatega kontakti luua ka sotsiaalmeedias, näiteks Facebookis. Uued tuttavad võivad esialgu tunduda sõbralikud ja usaldusväärsed, kuid aja jooksul hakatakse küsima raha või isiklikku infot. Seetõttu tasub sõbrakutseid vastu võtta vaid neilt, keda päriselt tuntakse või kellega on vähemalt kord elus kohtutud. Samuti tuleks olla ettevaatlik, kui internetituttav muutub ootamatult pealetükkivaks või hakkab rääkima rahalistest raskustest. 

Kontrolli alati linke 

Petturid saadavad sageli e-kirju ja tekstisõnumeid, mis näevad välja nagu päris pankade või pakiautomaatide teavitused. Enne lingile vajutamist tasub alati hoolikalt kontrollida veebiaadressi. Kui aadress sisaldab kummalisi lisandeid või kirjavigu, võib tegemist olla võltsitud veebilehega. 

„Kui vanavanemad tellivad internetist kaupu või leiavad uskumatult hea pakkumise, võiks veebilehe enne ostu koos üle vaadata. Kahtlaselt madal hind on sageli märk võimalikust pettusest,“ rõhutas Iro. 

Äkiline huvi investeerimise vastu? 

Spetsialisti sõnul on üks levinud telefonipettusi seotud investeerimisega. Kui vanavanem tunneb ootamatult huvi näiteks krüptovaradesse investeerimise vastu, tasub pakkumine koos üle vaadata ning vajaduse korral pidada nõu oma panga või sõltumatu finantsnõustajaga. Kiirustamine ja survestamine on sageli pettuse tunnused. 

Päris või tehisaru? 

Tehisaru abil loodud sisu levib sotsiaalmeedias üha enam – alates lõbusalt tantsivatest kassidest kuni hirmutavalt realistlike videote ja piltideni. Nooremad inimesed oskavad sellist sisu sageli paremini ära tunda, kuid see ei pruugi kõigi jaoks sama lihtne olla. 

Just seetõttu tasub vanavanematele selgitada, millistele detailidele tähelepanu pöörata ja kuidas kontrollida, kas nähtud info on usaldusväärne. Samuti võiksid nad teada, et kui miski tundub kahtlane, võib selle alati lapselapsele või mõnele teisele lähedasele ülevaatamiseks saata. Koos on kindlam! 

Ole rahulik ja toetav 

Õpetussõnu jagades ei tasu vanavanematega riielda. Paljud eakad tunnevad piinlikkust, kui nad mõnest uuest digilahendusest või internetiohust kohe aru ei saa. Pahandamine või süüdistamine võib neid hoopis hirmutada ning vähendada valmisolekut oma muresid lähedastega jagada. 

Turvalisus algab avatud suhtlemisest. Hoolime üksteisest ja aitame oma lähedastel digimaailmas turvaliselt toime tulla. 

Loe lähemalt Swedbanki turvaliste rahaasjade lehelt.