Kuidas ära tunda ehtsaid investeerimisvõimalusi, kui investeerimispettustele on kaotatud tänavu juba üle 5 miljoni euro?

Ehtsa investeerimisvõimaluse tunneb ära tõendatud ajaloo ja mõistliku kasumiootuse järgi, investeerimispettus seevastu meelitab kiire pakkumise ja kahekohalise protsendiga tootlikkusega. Kahtlust peaksid aga kindlasti äratama liiga head pakkumised sotsiaalmeedias või uute juhututtavate soovitused.

Reaalsed juhtumid Eestist

62-aastane mees märkas ühel kevadpäeval Facebookis investeerimisreklaami. Sellest innustatuna registreeris ta end investeerimisvõimalusi pakkuvale platvormile ja tegi sinna esimese, paarisaja euro suuruse sissemakse. Esialgse edu järel tegi mees platvormile veelgi sissemakseid. Kui ta aga soovis investeerimistulu platvormilt välja maksta, tekkisid probleemid. Kokku kandis ta petturite juhendamisel platvormile ligi 45 000 eurot, mida ta enam tagasi ei saanud.

47-aastane naine tutvus Facebookis mehega, kes mõne aja pärast viis jututeema krüptorahaga kauplemisele ja investeerimisele plenum-investments-pro platvormil. Naine nõustus proovima. Peagi võttis temaga ühendust platvormi klienditugi, kelle juhendamisel ta registreeris platvormile konto ja tegi esimese, umbes sajaeurose sissemakse. Edasi hakkas värske tuttav õhutama naist võtma investeerimise jaoks väikelaene. Ühel hetkel oli naine platvormile maksnud ligi 30 000 eurot, ent raha ta sealt enam kätte ei saanud.

197 investeerimiskelmuse juhtumit üheksa kuuga

Tänavu esimese üheksa kuuga on politseile teatatud 197 investeerimiskelmuse juhtumist, millega tekitati kahju kokku 5,1 miljonit eurot. Ehkki juhtumeid on aasta varasemaga võrreldes mõnevõrra vähem, on kasvanud kogukahju summa – võrreldes mullusega on Eesti inimesed investeerimispettuste tõttu kaotanud 800 000 eurot rohkem.

Kuna vajadusest tuleviku tarbeks investeerida ja eri investeerimisvõimalustest räägitakse üha rohkem, on paraku tekkinud ka lugematu arv investeerimispettusi, mis kasutavad kurjasti ära inimeste huvi oma portfelli loomise ja kasvatamise vastu. „Kirjeldatud lugudes on selgeid tunnuseid, mis viitavad, et tegemist ei ole ehtsa investeerimisvõimalusega – ehkki muidugi sageli on see ka tagantjärele tarkus. Kui kannatanu on alles sündmuste keerises, siis on kardetavasti manipulatsioone palju keerulisem taibata ja läbi näha. Seda enam tuleb aga võtta aeg ja korraks mõelda,ˮ tõdes Swedbanki pettuste tõkestamise juht Eero Ergma.

Tähelepanelikuks peaksid eksperdi sõnul tegema olukorrad, kus investeerimisvõimalust tutvustab uus või distantsilt tuttav, investeerimiseks on vaja liituda üldiselt tundmatu või nišiplatvormiga, mis ühtlasi lubab väga kõrget, sageli mitmekohalise protsendiga tootlikkust. „Tihti mängitakse petuskeemides ka nimedega. Platvormi nimi või veebiaadress võib kirjapildilt sarnaneda mõne ehtsa finantsteenuse pakkuja omaga. Ent hoolikal uurimisel ilmneb, et domeeninime lõpp on teistsugune,ˮ lisas ta.

Uuri ja ole tähelepanelik!

Enne uue platvormiga liitumist tasub teha korralikku taustatööd. Mitmetele petuplatvormidele on osutanud ka Eesti finantsinspektsioon ja vastavad ametiasutused teistes riikides – sageli tuleb see info ka lihtsa veebiotsinguga välja. Ometi panustavad petturid just sellele, et kiirustada oma ohvrit otsuse tegemisega tagant. Näiteks on pakkumine piiratud kehtivusajaga või ainukordne, millest ei tohiks ilma jääda. „Kindlasti peaks pidurit vajutama siis, kui inimesel palutakse „investeerimisvõimaluseˮ kasutamiseks oma arvutisse alla laadida tarkvara või pakutakse, et investeering tehakse inimese eest keskkonnas, millele tal endal ligipääsu ei olegi,ˮ rõhutas Ergma.

PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse ennetusspetsialisti Anna-Liisa Kreitsmani sõnul on petturid mõelnud välja skeemid igas vanuses ohvritele. „Nooremaid püütakse tutvumisrakenduses Tinder, kus pärast tavaliselt juba lühiajalist tutvust viiakse jutt võimalusele teenida lihtsalt suuri summasid. Keskealisi meelitatakse näiliselt kõrge tootlikkusega libaplatvormidel, eakad usuvad aga sagedamini tuntud inimeste nimel levivaid investeerimissoovitusi, lootuses pensionile lisaraha teenida,ˮ kirjeldas ta.

Enamasti leiab investeerimisest huvitatud inimene ise petturite loodud libalehe või reklaami. „Kui inimene jätab sinna oma nime, numbri või e-posti, siis on petturid saanud täpselt selle, mida neil vaja on. See muudab inimese haavatavamaks, kuna ta on teema vastu juba ise huvi üles näidanud ning petturid ei pea teda pikalt veenma,ˮ ütles Kreitsman.

Ta kirjeldab, et pettuse jaoks loodud võltsplatvormid kuvavad näiliselt kasvavat kasumit ning ohvrit innustatakse tegema üha suuremaid sissemakseid. Usalduse tekitamise nimel võib ohvril esialgu olla võimalik ka raha platvormilt välja võtta, hiljem aga nõutakse lisamakseid või kaob kontakt.

„Tavaliselt kestavad investeerimispettused pika aja vältel ning kannatanutel on raha tagasi saada sisuliselt võimatu,ˮ tõdes Kreitsman. Ta hoiatas ka uuemate arengute eest: sotsiaalmeedias on levima hakanud tuntud investorite libakontod, millelt tehtud postitused kutsuvad WhatsAppi gruppidesse, kus investeerimise üle arutleda.

Mida teha, kui märkad kahtlast investeerimispakkumist:

• Kahtlastest veebilehtedest tuleks teada anda aadressil cert[at]cert.ee, siis saab Riigi Infosüsteemi Amet lehe eemaldada.
• Kahtlasest sisust tasub raporteerida ka sotsiaalmeedia rakenduses.
• Politseile tasub teatada ka pettuse katsest. See aitab politseil ja teistel pettusi tõkestavatel partneritel mõista, millised skeemid parasjagu levivad.