Raha läks, aga kaupa ei saanud? Eksperdid selgitavad, kuidas vältida müügipettuste ohvriks langemist

Kuna poodlemine on liikunud üha enam internetiavarustesse, tasub kursis püsida levinud petuskeemidega, mis veebiplatvormidel ringlevad. PPA kelmuste ennetamise ja lahendamise keskuse grupijuht Monika Mägi ja Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juht Raul Vahtra jagavad olulisi nippe, kuidas pettuseid ära tunda ja oma raha kaitsta.

Selle aasta esimese kolme kuuga on politseile teatatud 122 müügipettuse juhtumist, mis on tekitanud esialgsetel andmetel ligikaudu 128 000 eurot kahju. Mullu registreeriti politseis kokku 553 müügipettuste juhtumit, mille rahaline kahju küündis 1,7 miljoni euroni. Ostu-müügikeskkondade pettused on enim levinud sotsiaalmeedias ja erinevatel järelturuplatvormidel.

„Müügipettuste puhul on kõige tavalisem taktika, et müüakse midagi tunduvalt alla turuhinna ja sageli antud toodet ei eksisteeri. Seega inimene saadab raha, aga ostetavat toodet ei saa. Müüjaks võib olla nii internetipood kui ka eraisik,“ selgitab politsei esindaja Monika Mägi. „Soodsate hindadega tööriistad ja mobiiltelefonid on peamised kaubad, millega on kelmidel lihtne ostjaid meelitada,“ lisab Mägi.

Ostu-müügikeskkondade pettuste trendid on ajas muutuvad

Varasemalt levisid massiliselt Facebook Marketplace’is pettused, kus kelmid esitlesid end ostjana ning soovisid kasutada kohaletoimetamiseks kullerteenust. „Selliseid kelmusi on meie hinnangul vähemaks jäänud ning neid viimasel ajal eriti ette ei tulegi,“ ütleb politsei esindaja.

Järjest enam on politseile hakanud laekuma infot aga Facebookis levivatest libalinkidest, mis juhatavad ostjaid võltsitud veebipoodidesse. „Ostjaid meelitatakse suurte soodustuste ja odavate bränditoodetega erinevatel ettekäänetel. Aga ka näiteks looga, kuidas kaks vanaema ei suuda enam hindadega konkureerida ja müüvad oma poe tühjaks,“ ütleb Mägi. Sarnased skeemid levivad ka näiteks TikTokis.

Soodsad bränditooted tunduvad ahvatlevad ja pakkumisele lisab sageli usaldusväärtust asjaolu, et toodetest on fotod ning pakkuja sotsiaalmeedialehel on olemas nii eestikeelne koduleht kui ka .ee domeen. „Kindlad ohumärgid sellistel juhtudel on näiteks see, kui tootefotode kvaliteet on madal ja kodulehelt pole võimalik leida ühtegi juriidilist nime ega aadressi,“ toob Mägi välja.

Pettus kujutab endast olukorda, kus inimene teeb ostu ja tasub arve, kuid kaup kohale ei jõuagi. Politseile laekunud teadete kohaselt vastab veebipood viisakalt, et tellimus hilineb, kuni lõpuks ei ole võimalik enam kontakti saada.

Kuidas veenduda, et nii ostja kui ostetav ese on olemas

Politsei spetsialist paneb kõigile südamele, et võõrastelt veebilehtedelt ja inimeselt ostmisega kaasneb alati teatud risk, mida saab maandada järgides lihtsat põhimõtet: „Ära usalda müüjat pimesi, vaid kontrolli!“

Selleks:

• Otsi enne ostutehingut tagasisidet pakutavatele teenustele ja toodetele ning veendu, kas tegemist on reaalselt tegutseva poe või kauplejaga. Eesti e-poodidest kaupa tellides tasub eelistada müügikohti, millel on Eesti E-kaubanduse Liidu märk „Turvaline ostukoht“.
• Kui veebipoe lehel puuduvad ettevõtte kontaktandmed, müügi- ja tagastustingimused või müügileht on ülesehitatud lohakalt, siis on ilmselt tegemist pettusega.
• Eraisikutelt internetist kaupa ostes tasub alati küsida lisaks kuulutuses olevatele fotodele ka uusi fotosid, et veenduda, kas kaup on päriselt olemas. Kui müüja keeldub koostööst, on asi kahtlane.
• Kelmusele võib viidata ka see, kui müüja palub teha ülekande oma „pereliikme“ kontole või hoopis mõne välisriigi (nt Leedu) kontole.
• Mida suurema summaga on tegemist, siis seda kindlam on teha ostu-müügi tehing vaid inimesega, kellega oled kohtunud.
• Kõik, mis tundub liiga hea, et tõsi olla – tavaliselt seda polegi!

Pettuse ohvriks langemise korral ära jäta reageerimata

Swedbanki finantskuritegude tõkestamise divisjoni juhi Raul Vahtra sõnul on tehnoloogia areng meie elu igas mõttes mugavamaks muutnud, aga samal ajal on see andnud hoogu ka petturitele.

Vahtra sõnul tuleks ostu-müügikeskkondades toimunud pettuse kahtluse korral alustada e-poe või müüjaga suhtlemisest ning alles seejärel pöörduda ametiisikute poole. „Kui tellimus on tehtud, kuid kaupa pole kätte saadud, tasub eeskätt pöörduda müüja poole. Võimalik, et tegemist on eksimusega,“ selgitab Vahtra. „Kui müüja ei vasta või otsib pidevalt ettekäändeid, miks kaupa ei saa teele panna, siis võib kahtlustada juba kelmust.“

Kahju saades tuleb pöörduda politseisse ning edasta kõik olemasolevad tõendid, näiteks kuvatõmmised veebilehtedest, e-kirjadest või SMSi-dest, mis aitavad juhtunut täpsemalt uurida. „Kui kelmidele on ka pangamakse tehtud, siis tuleb koheselt oma panka teavitada ja vaidlustada internetipangas tehtud makse,“ rõhutab Vahtra. Lisaks tuleks e-poodide puhul teha avaldus Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Ametisse ning teavitada E-kaubanduse Liitu, kui tegemist on liidu liikmega. Nii jõuab info petturite kohta kiiremini ja kaugemale.

Vahtra rõhutab, et internetis oste tehes tuleb meeles pidada elementaarset turvahügieeni. Delikaatsed andmed nagu kaardinumber, CVC ja kaardi aegumise tähtaeg tuleb hoida endale ning neid mitte jagada lehekülgedel või platvormidel, mille turvalisuses klient kindel pole. Samuti on hea meeles hoida, et kaardiga on turvaline tasuda vaid siis, kui e-pood on liitunud turvalise maksesüsteemiga (näiteks Mastercard Identity Check, Verified by Visa).

„Oste tuleb teha kasutades turvalist seadet ja võrku. Näiteks suurendab avalikes WiFi-des ostlemine andmete kaotsimineku riski. Kaardiandmeid ei tohi kindlasti sisestada tundmatutele või reklaamipõhistele veebilehtedele ja neid ei tohiks automaatselt veebipoodides salvestada. Nii saab juba suure hulga pettuseid ennetvalt ära hoida,“ lõpetas Raul Vahtra.

Loe rohkem meie Küberturvalisus ja pettused rubriigist.