Kuidas kaitsta vanavanemaid pettuste eest: 5 sammu digiteadlikule noorele

Petturid muutuvad üha kavalamaks ning võtavad sageli sihikule just eakamad inimesed, kes ei ole alati nii digiteadlikud kui noored ning kelleni ei pruugi info uutest ringlevatest petuskeemidest piisavalt kiiresti jõuda. Noore inimesena näed suure tõenäosusega pettuseid kiiremini läbi, mistõttu tasub mõelda sellele, kuidas saavad sinu teadmised aidata su eakamaid pereliikmeid.

Lähedaste kaitsmise teeb keeruliseks asjaolu, et kurjategijate kasutuses on üha laiem petuskeemide arsenal. Sinna kuuluvad näiteks petukõned, ostu-müügikeskkondade pettused, õngitsuskirjad ja -sõnumid, investeerimispettused, väljapressimised ja mitmed teised võtted. Kahjuks on kurjategijad oma töös sageli ka edukad.

PPA andmetel langes möödunud aastal kelmuste ohvriks 3685 inimest, kellelt peteti välja kokku üle 29 miljoni euro. Enim kelmitati raha välja petukõnede ja investeerimispettustega. Seejuures võib juba ühe pettusega kaotsi minna suur summa. Näiteks langes 2025. aasta novembrikuus investeerimispettuse ohvriks 70-aastane mees, kes jäi ilma 650 000 eurost.

Sa ei pea olema küberturbeekspert, et oma lähedastele asjatundlikku tuge pakkuda. Abiks koondasime kokku 5 lihtsat sammu, millega saad aidata vanemal või vanavanemal ennetada võimalikku suurt ehmatust, mure ja ka rahalist kahju.

1. Hoiata lähedasi uute skeemide eest

Info maailmas toimuva kohta jõuab noorteni välgukiirusel. See tähendab, et kui sina näed uudiseid uue petuskeemi kohta sotsiaalmeediast juba täna, siis vanaemani võib see jõuda alles homme või hiljemgi. Seega, kui loed mõnest uudistekanalist või sotsiaalmeediast, et petturid on kasutusele võtnud uue skeemi, tasub lähedasi sellest hoiatada. Võta see viis minutit ja helista neile – lisaks kasule on neil su kõne üle kindlasti hea meel! Pea meeles, et ka väike vihje võib oluliselt tõsta ohuteadlikkust.

2. Informeeri vanavanemat levinumatest petuvõtetest

Kõige efektiivsem on aga eakamaid lähedasi digiturvalisuse teemadel nõustada näost-näkku. Ehk tasub juba praegu plaani võtta, et näiteks suvisel ajal vanavanematele külla sattudes võiksite koos üle korrata mõned põhitõed: kuidas ära tunda erinevaid petukõnesid, milliseid e-kirju ei tasuks kindlasti avada ja kuidas käituda kodu ukse taha saabuvate võõraste inimestega. Eakad inimesed on üha aktiivsemad nutimaailmas surfajad, mis tähendab, et nende teele satub üha rohkem inimesi, kes lubavad või hoopis paluvad toetusi ja annetusi.

 Seega tuleks lähedastega juttu teha ka inimestest, kes su virtuaalsele uksele ootamatult koputavad ja suhelda soovivad. Siia juurde võid rääkida veidi ka tehisintellekti arengust ja sellest, mida kõike sellega täna teha saab.

Isegi kui eakam sugulane on juba peamistest petuskeemidest teadlik, mõtlevad kurjategijad pidevalt välja uusi ja veel nutikamaid meetodeid inimeste raha või isikuandmete välja petmiseks.

Seepärast on hea vanema lähedasega küberturvalisuse teemadel regulaarselt vestelda. Seejuures ei tasu arvata, nagu sa poleks teistele teadmiste jagamiseks piisavalt digiteadlik – suurema kahju ärahoidmiseks võib abi olla ka lihtsamatest nippidest.

3. Otsi asjalikke infomaterjale ja koolitusi

Kui paistab, et vanem sugulane on digimaailmast huvitatud ning ta võiks olla valmis ka iseseisvalt teadmisi juurde koguma, siis tasub talle edastada infot huvitavate raamatute, koolituste või artiklite kohta.

Nutipädevale eakale võib soovitada näiteks Riigi Infosüsteemi Ameti loodud „Ole IT-vaatlik“ veebilehte, kus on teavet uute petuskeemide kohta, aga ka kõigile jõukohane küberkaitse kursus. Aeg-ajalt korraldavad eakamatele suunatud digiturvalisuse üritusi ka kohalikud omavalitsused või päevakeskused. Kui sulle jääb silma mõni asjalik koolitus, siis tasub seda võimalust lähedastele kindlasti tutvustada.

4. Paku välja, et kahtluse korral võib lähedane sulle helistada

Lühikese ajaga on nutikaugel inimesel pea võimatu end tehnoloogiamaailma võimaluste ja ohtudega detailideni kurssi viia. Sellist ootust ei peaks seadma endale ka noor, kes on otsustanud oma eakat sugulast koolitada. Seetõttu on mõistlikum kokku leppida, et kahtluse korral kasutaks ta sõbrale helistamise „õlekõrt“.

Kui su lähedane ei oska üksi otsustada, kas e-kirja, Messengeri, sotsiaalvõrgustikui või telefoni teel ühendust võtnud inimest usaldada, siis võiks ta sinuga ühendust võtta. Üheskoos on lihtsam hinnata, kas e-kiri, kõne või sõnum on usaldusväärne. Selline kokkulepe võib aidata vältida tormakaid otsuseid.

Kindlasti tasub kõiki julgustada oma muredest avatult rääkima, ilma et kardetaks lähedaste ees häbisse jääda. Hea oleks üle rõhutada, et mida varem kahtlusi lähedastega jagada, seda suurem on tõenäosus, et pettuse edukat kordaminekut saab peatada või juba tekkinud tagajärgi leevendada. Häbitunnet võib vähendada ka teadmine, et pettuse ohvriks võib sattuda igaüks, sealhulgas väga digiteadlikud inimesed – tippjuhtidest küberekspertideni.

5. Kutsu tegutsema ka teisi pereliikmeid

Jagatud mure on pool muret. Kui oled noore inimesena otsustanud oma vanemaid sugulasi aidata, siis tasub seda üleskutset jagada ka teiste lähisugulastega. Ehk on nendegi seas teisigi digiteadlikke, kes oskaksid vanemale inimesele oma teadmisi jagada: näiteks IT-spetsialistist tädi, kes pole seni jõudnud kiire elutempo kõrval vanema koolitamisele mõelda või õde-vend, kes saaks sind aidata?

Küberohtudest ja digiturvalisusest rääkimine võiks kuuluda kogu pere jaoks igapäevaste ohutusalaste vestlusteemade hulka. Nii nagu räägime suitsuanduri paigaldamise vajadusest või meenutame, et pliit tuleb pärast kasutamist välja lülitada, võiks vanema sugulasega aeg-ajalt rääkida ka küberhügieeni teemadel.

Rohkem samateemalisi artikleid leiad meie blogi küberturvalisuse rubriigist.