Kuidas korteriühistu saab end petturite eest kaitsta?

Korteriühistutel on tähtis roll: need aitavad elamut hallata ja tagada selle igapäevase elukeskkonna toimimise. Kuna ühistute töökorraldus ja turvapraktika erinevad äriettevõtete omadest märkimisväärselt, siis on need petturite jaoks atraktiivne sihtmärk. Tekitatud kahju on suure mõjuga – korraga saavad kannatada paljud pered.

Kahjuks pole viimastel aastatel sagenenud pettustest jäänud puutumata korteriühistudki. Peamised põhjused, miks ühistud on pettuste suhtes haavatavad, jagunevad laias laastus kolmeks: inimlikud eksimused, liiga suured kasutuslimiidid ning nõrgemad turvameetmed.

Esimene ohukoht: inimlikud eksimused

Korteriühistuid juhitakse enamasti vabatahtliku tööna. Sageli täidavad juhatuse liikmed ülesandeid põhitöö kõrvalt ning neil puudub finants-, IT- või küberturbe ettevalmistus. Selle tõttu on neil suurem inimlike eksimuste risk, eriti kui tuleb reageerida kiiresti või teha otsuseid vähese info põhjal. Näiteks tegutseb juhatuse liige petturi e-kirja või kõne ajel, sest peab teda panga või koostööpartneri esindajaks.

Sagedased on ka juhtumid, kus petturi esialgne sihtmärk on eraisik, kelle eksimust ära kasutades saab pettur ligipääsu ühistu kontodele. Kiireloomulisust rõhutavad sõnumid, autoriteedile viitav toon ning näiliselt korrektsed dokumendid võivad viia selleni, et ühistu esindajal jäävad kontrollprotseduurid vahele, põhjuseks teadmiste ja kogemuste puudumine, mitte pahatahtlikkus või hoolimatus.

Teine ohukoht: limiidid

Petturid saavad ühistu kontole kahju teha ka liiga suurte makselimiitide tõttu. Selle tagajärjel on võimalik tekitada märkimisväärset kahju ainuüksi ühe tehinguga. Limiidid võivad olla igapäevaseid vajadusi arvestades liiga suureks jäänud viimase mahukama tehingu tõttu või mugavusest. Näiteks võivad suured limiidid olla seatud renoveerimisperioodil või olukorras, kus on tulnud teha suurem ülekanne või kaardimakse. Hiljem unustatakse need väiksemaks tagasi muuta. Enamasti on ühistute igakuised kulud prognoositavad,  seega tasub limiidid hoida igapäevakasutusega kooskõlas.

Riske aitab maandada nelja silma põhimõte. See tähendab, et ühistus lepitakse kokku näiteks see, et mingist summast alates peab makse kinnitama kaks inimest või et konto kasutajate ja limiitide muudatusi peab kinnitama mitu inimest. See võib esmapilgul tunduda tülikas, kuid on tõhus meede ennetamaks sisemisi rikkumisi ja olukordi, kus üks inimene langeb eksituse või manipulatsiooni tõttu pettuse ohvriks. Kui makse on juba kinnitatud ja raha kontolt petturitele kantud, on tehingut keeruline tagasi pöörata ning sageli ei ole enam võimalik raha tagasi saada.

Kolmas ohukoht: nõrgemad turvameetmed

Võrreldes äriettevõttega on korteriühistul tavaliselt nõrgemad tehnilised ja organisatsioonilised turvameetmed. Puuduvad riskijuhtimise protsessid, regulaarne töötajate koolitus ning süsteemne kontrollmehhanism. Kui äriettevõttes on rollipõhised ligipääsud ja selged vastutusahelad tavapärased, siis korteriühistus koonduvad otsustusõigus ja tehniline ligipääs sageli ühe-kahe inimese kätte. See muudab süsteemi nii väliste rünnete kui ka sisemiste eksimuste ja kuritarvitamiste suhtes haavatavaks.

Riskide vähendamiseks on vajalik teadlikkust suurendada, protsesse korrastada ning turvameetmeid tegelikele vajadustele kohandada. Ennetada on alati palju soodsam ja tõhusam, kui juba tekkinud kahju lahendada.

5 soovitust, et muuta internetipanga kasutamine turvalisemaks

Korteriühistu seaduslik esindaja saab internetipangas teha mitu muutust, mis aitavad ühistu kontot kaitsta võimalike pettuste eest. Vaata need üle ja lülita vajaduse korral sisse.

1. Sea kasutajatele topelt kinnitus.

Määra, et internetipanga kasutajad peavad makseid või muid toiminguid tehes kasutama topelt kinnitamist. Kuna sel juhul on kinnitajaid kaks, väheneb pettuse ohvriks sattumise risk.

2. Lisa administraatori profiil ja nelja silma põhimõte.

Hea oleks luua vähemalt kaks administraatori profiili. Nii saab olulisi muudatusi teha ainult siis, kui neid kinnitab kaks inimest. See tagab parema kontrolli ning väheneb inimlike vigade või kuritarvituse võimalus.

3. Piira kasutajaõiguste ja limiitide muutmist.

Ühistu esindaja saab kehtestada piirangu, mis keelab kasutajaõiguste ja limiitide muutmise internetipangas. Siis saab muudatusi teha ainult pangaesinduses või internetipangas pangateatega, pärast lepingu allkirjastamist. Sellisel juhul ei saa olulisi muudatusi teha juhuslikult ning neid ei saa teha kõrvalised inimesed. Eriti kasulik on selline piirang lisada juhul, kui ühistu seaduslikke esindajaid on üks.

4. Lisa IP-aadresside ja riigipiirangud.

Määra, millistelt IP-aadressidelt või riikidest pääseb ühistu internetipanka. See aitab välistada võõrad sisselogimiskatsed ja lisab kontole lisaturvakihi.

5. Määra tegelikust vajadusest lähtuvad kasutajalimiidid.

Vaata regulaarselt üle ühistu makselimiidid ning hoia need sellised, mis lähtuvad ühistu tavapärasest maksekäitumisest. Enamasti on korteriühistute igakuised kulud prognoositavad. Hoia meeles limiidid tagasi muuta pärast seda, kui ühistu arvelt on tehtud suuremaid makseid. Liiga suured limiidid võimaldavad pettuse korral tekitada märkimisväärset kahju üheainsa tehinguga.

Hoia silma peal ka Swedbanki veebilehel „Turvalised rahaasjad“.