Minu säästmise teekond – Getteri lugu

Artiklisari “Minu säästmise teekond” tutvustab Facebooki rahatarkuse grupi #Kogumispäevik aktiivseid liikmeid, kes räägivad, kuidas nemad oma eesmärkideni on jõudnud.

Oma rahaasju olen jälginud alates sellest ajast, kui kuskil 10-aastasena sain kaugeks jäänud vanaemalt kingituseks 3000 krooni, mis oli väga suur raha. Kui õigesti mäletan, siis tuli see raha lehma müügist, natuke naljakas meenutadagi. See oli aeg, mil vanaema hakkas oma talupidamisega otsi kokku tõmbama. Sealt sain ema abiga esimese korralikuma kogemuse, kuidas rahaga toimetada tuleb. Saadud raha eest ostsin näiteks omale jalgratta ja kiisudega voodipesu, mingi osa jäi ka edaspidiseks kasutamiseks.

Suuremat vajadust oma rahaasjadega tegeleda tundsin mõned aastad tagasi, kui stabiilne töökoht ja sissetulek koondamise tõttu kadus ning seejärel jäin ka lapseootele. Sellele järgnenud miinimum vanemahüvitis ning kaasa suur finantskohustuste koorem koos muutliku sissetuleku ja koroonasegadusega, pani minu ja mu elukaaslase korralikult proovile ja utsitas otsima parimaid lahendusi.

Eelarve pidamine tõi selguse

Just värskelt olen loobunud igapäevaste kulutuste kirjapanekust. Sellele eelnes umbes pool aastat kõikide väljaminekute kirja panemist, mis andis kategooriate kaupa väga hea ülevaate, millele raha tegelikult kulub. Seejärel, vähendades kuu keskmisi kulutusi seadsime olukorda arvestavad piirid, milliste summade raames saame erinevate kategooriate kulutusi teha. Seda jälgisime samuti umbes pool aastat ja praeguseks tean täpsemalt kalkuleerimatagi üpris selgelt, millised on meie kulud, ostukäitumine, kokkuhoiuvõime (suutlikkus vähendada kulutusi) ja säästmisvõime (suutlikkus panna midagi kõrvale). Suurim kokkuhoid tuli nn muude kulude pealt, mis tähendab, et päris pikalt saime hakkama ainult hädapäraste asjade ostmisega toidupoest, apteegist, tanklast. Muid lisaoste praktiliselt ei teinudki (kui just suur e-poodide fänn ei ole, siis koroonaaeg muidugi omalt poolt toetas ostude vähendamist). Praegu oleme just uue eelarve-plaani lävel, sest sügisest muutub terve pere elu- ja rahakorraldus.

Eesmärgiks meelerahufondi loomine

Eesmärke ja unistusi on päris palju. Mõningatega on kaasnenud ka omajagu stressi, sest paljudes asjaajamistes ei ole me paraku ainuotsustajad. Ma usun, et ega need suuremad ampsud ka saavutamata jää, aga eelkõige olen praegu keskendunud nö meelerahu- ja heaolufondile. See tähendab seda, et vajadusel saan katta mõne kuu eluasemekulud või siis sobival hetkel minna hoopis silmaoperatsioonile. Ja kui meel vajab turgutust, võin ka kõige raskemal ajal ilma süütundeta lubada endale/perele kosutava spaapuhkuse. Samuti olen kogunud väikse omafinantseeringu ettevõtlusega alustamiseks.

Olen küll väga palju kimpus olnud väsimuse ja unisusega, aga elu põnevus ikkagi motiveerib eesmärkide nimel pingutama. Motivatsioon on mul alati tulnud kuskilt seest ja seda on jagunud ka nende asjade tegemiseks, mis asuvad mugavustsoonist väljas. Kui hirmust üle olla, siis muutused on alati tegelikult lahedad ja/või vajalikud.

Maksa endale esimesena!

Minu parim säästmisnipp on kohe peale igakuiste arvete maksmist kanda osa rahast ka säästukontole, kasvõi natukene, aga ikkagi kanda – ka nt 3% sissetulekust väärib kogumist. Enne Rahakrati väljakutset (https://www.facebook.com/photo/?fbid=2614939068542422&set=g.1310707785627509) püüdsin igalt sissetulevalt summalt tunde ja võimaluse järgi natuke kõrvale panna. Väiksed lisatööotsad annavad ka natuke mänguruumi. Viimati käisin näiteks Goworkabiti kaudu riidepoes tööampsul ja kuna ma väga kaua polnud uusi riideid ostnud, siis tööampsu raha oli just riiete ostmisele mõeldud.

Kogumispäeviku grupp on aeg-ajalt toredaks meeldetuletuseks, et ma ei ole säästmisteekonnal üksi ning sealsed väiksed väljakutsed ja võidud vürtsitavad seda veelgi. Kõik teemad kindlasti ei kõneta, ja see ongi okei, aga kõige õnnelikum olen selle üle, et grupist Rahakrati ruudustiku leidsin ja selle kasutusele võtsin. Võib natuke kilplaslik tunduda, aga minul töötab hästi just see, et saan igal nädalal ruudustikust sobiva säästmissumma valida. Ka kaardimaksetelt raha kogumise võimaluseni jõudsin läbi Kogumispäeviku.

Säästa saab igasuguse sissetuleku puhul

Säästmisplaanist ei pea kümne küüne ja stressiga kinni hoidma, aga kui säästmissoov on, siis tuleb sellega tegeleda. Ja nagu suured investeerimisgurudki rõhutavad, siis säästa saab igasuguse sissetuleku puhul. Minu jaoks on võtmesõnaks süsteemsus, aga muidugi kui süsteem pidevalt umbe jookseb, siis tuleb teine süsteem luua. Kui me just kõige äärmuslikematest oludest ei räägi, siis üldiselt võiks säästmine/kogumine olla pigem huvitav ja natuke närvikõdi pakkuv, kui tüütu ja raske kohustus. Minu jaoks on näiteks taara kogumine täitsa tore missioon ja olen saadud raha üle alati siiralt õnnelik.

Kuidas alustada raha kogumisega?

Mina soovitaksin raha kogumisel alustada kõigepealt praeguse seisu kaardistamisest, et näha reaalselt paberil, milline on tegelik rahaseis ja kulutused. See, mida inimene arvab oma kulutustest võib olla väga petlik, seda nii positiivses kui negatiivses mõttes. 3-6 kuud oma rahavoogude jälgimist annab juba täitsa hea ülevaate ning siis tuleks (näiteks väikse uurimistöö tulemusel Kogumispäeviku grupis) valida just endale kõige sobivam kogumise/säästmise viis. Lisaks nii-öelda tehnilisele säästmise viisile on oluline suunata ka oma mõtteviisi.

Tihti kipume tahtmatult või tahtlikult piiluma teiste eludesse – kus reisil nad käivad, milliseid riideid nad kannavad, millise autoga sõidavad, milliseid pidusid oma lastele korraldavad jne. Teleka suurus oli ka mingil perioodil vist päris oluline. Võrdlemise tunne inimgruppides on ilmselt loomulik, aga ärme anna sellele energiat juurde. Elame 100% oma elu, oma unistuste, oma reiside, oma kiiksude ja oma säästuplaanidega. Julgustan olema omanäoline, kasutama loovust, katsetama taaskasutusvõimalustega, arendama oma käelisi oskusi – leidma väljundit oma unistusele just Sinu ressursse arvestades. Sest tegelikult on nii, et “seinad ei pea alati olema sirged”. Ja nagu ennegi rõhutasin, siis ka väike säästuplaan on oluline, sest väiksed sammud on alati edukamad kui tegemata sammud.

Pildil on Getter vana PAZ-bussi taustal, millesse ta on kaasaga loomas elamusmajutust. Omafinantseering (koos lisarahastusega) aitab oma elamusettevõttega sujuvamalt alustada ( www.facebook.com/puhkusebuss ja www.instagram.com/puhkusebuss ).