Kuidas õpetada lapsele rahatarkust? Kogumispäevik annab nõu!

Lapsevanemaks saades tekib paljudel küsimus, kas ja kuidas oma lastele raha koguda. Ühed näevad selles võimalust pakkuda lapsele tuleviku stardipaketti, teised aga küsivad, kas on mõistlik anda noorele ühel päeval lihtsalt suur summa.

Eesti suurima rahatarkuse grupi Kogumispäevik liikmed jagavad nõuandeid, kuidas lapsele rahatarkust jagada ja lapsele raha koguda.

Rahatarkuse õpetamine algab kodust ja ammu enne seda, kui laps ise raha väärtust täielikult mõistab. Kuigi perede lähenemised erinevad, on eesmärk alati sama: toetada noort, kes suudab tulevikus teha teadlikke valikuid, mõista raha rolli ja oma elu ise juhtida.

Esimene samm on lastega ausalt rääkida, kust pere raha tuleb ja kuhu see kulub. Nii mõistavad lapsed, et raha ei ole lõputu ressurss, vaid selle saamiseks tuleb pingutada ja aega panustada.

Praktilised rahatarkuse nõuanded

Igapäevased rahaharjumused kinnistuvad kõige paremini praktikas. Näiteks vanematel lastel seostatakse taskuraha konkreetsete kuludega. „Mu vanem tütar hakkas juba põhikoolis saama kogu isapoolse toetuse enda kontole ning pidi selle eest tasuma bussikaardi, trenni- ja kutsekoolimaksed. Tüdrukust kujunes väga hea rahaga ümberkäija juba lapsena,“ tõi üks Kogumispäeviku grupiliige näiteks.

Teisalt jagavad grupiliikmed, et mõnes peres eelistatakse pigem väikest, kuid järjepidevat nädalaraha. „Selles osas oleme suht koonrid, meie algklassilapsed saavad mõlemad nädalas 1 euro taskuraha, lähtudes vajadustest. Euro eest saab uskumatult palju ebatervislikku näksi ja eelistame, et nad ei teeks seda rohkem kui korra nädalas, eriti kui soe toit on lapsi alati ootamas,“ kirjeldas grupiliige.

Mõnes peres sõltub taskuraha summa vanusest. „Mina annan taskuraha vastavalt klassinumbrile, näiteks 7. klassi laps saab 7 eurot kuus. Nad on iga kooliaasta alguses nii elevil, et nüüd hakkavad rohkem raha saama. Mina vaatan seda kui palgatõusu, sest kui on rohkem tunde, rohkem kodutööd, keerulisemaid ülesandeid, siis peab ka rohkem palka saama – see on lastele väga õpetlik olnud,“ rääkis kogumispäeviklane.

On ka peresid, kes õpetavad lastele rahatarkust süsteemi „kogun, kulutan, investeerin, annetan“ kaudu. „See ei ole lihtsalt raha tähtsuse õpetamiseks, vaid harjutus, mis paneb last mõtlema valikute, eesmärkide ja võimaluste peale. Lisaks saab juba noorena luua lapsele harjumuse panna mingi osa rahast alati kõrvale,“ kirjeldab grupiliige.

Taskuraha versus tasu töö eest

Oluline on eristada taskuraha ja tasu töö eest. Igapäevased kodused toimetused on osa peres elamisest ega vaja tasu, kuid laste kaasamine päris töödesse, näiteks taaraviimisse, muruniitmisse või puude ladumisse annab neile arusaama, et raha tekib väärtuse loomise kaudu.

Praktiline töödes osalemine on üks paremaid õppetunde, mida laps rahaga seoses võib saada, ning tekitab ka motivatsiooni suuremaid töid teha ja sellega vastutust võtta.

Kuhu lapsele raha koguda?

Oluline roll rahatarkuse kujundamisel on ka kogumisel ja investeerimisel. Võib koguda ja avada ise lapsele isikliku konto, kuhu teha koos lapsega regulaarseid sissemakseid. Nii on laps juba varakult raha kogumisse ja kasvatamisse kaasatud. „Laps soovis aastate jooksul kogutud raha investeerida, märkides Apollo võlakirju. Kui see on lapse soov, tasub ära teha, muudmoodi ju rahatarkust ei saa, olgu lõpptulemus negatiivne või positiivne,“ kommenteeris üks Kogumispäeviku grupiliige.

Teine võimalus on koguda raha vanema nimel. „Pärast emaks saamist alustasime kogumist laste unistuste ja hobide tarbeks. Hakkasime raha regulaarselt laiapõhjalistesse indeksfondidesse panema. Ja seda mitte iga lapse enda kontol, vaid avasin selleks eraldi investeerimiskonto hoopis enda nimel. Just seepärast, et lapsed täisealiseks saades ei saaks kontosid automaatselt enda käsutusse. Meie soov oli luua kogumiskonto, kuhu vanematena suuname laste tulevikule mõeldud raha, millega vajaduste järgi laste arengut ja unistuste täitumisi toetada,“ tõi grupiliige näiteks.

Lapsele võib raha koguda ja investeerida enda või lapse nimel – oluline on, et kogumisel oleks selge eesmärk ja läbimõeldud loogika. Variant on koguda või investeerida põhisumma enda konto kaudu, aga väikeste summadega koos lapsega tema investeerimiskonto kaudu ja seda just õpetamiseks.

Lapse tulevikufondi loomine on üldjuhul pikaajaline investeering, seega võiks võtta veidi rohkem riski, et oodatav tootlus ületaks inflatsiooni ehk investeerida mõnda laiapõhjalisse globaalsesse aktsiafondi. Samas võiks koos lapsega osta ka mõnda üksikaktsiat, et õpetada ja ka koos lapsega õppida, kuidas toimib aktsiatesse investeerimine. Näiteks kuidas aktsiaid valida, mida tähendab kasvuaktsia, dividendiaktsia, dividend, maksustamine jms. Tasuta õpiampse saab koos lapsega võtta investeerimisakadeemiast aadressil learn.investeerimisakadeemia.ee.

Kui investeerimine tundub hirmuäratav, on igati tervitatav koguda raha ka pankade pakutavatesse kogumislahendustesse, nagu Rahakoguja, Digikassa või Kogumiskonto, kuhu saab igakuiselt raha juurde panna ning samas teenib summa intressi.

Julgusta töökogemust otsima

Samuti on väärtuslik julgustada noori esimest töökogemust otsima, olgu selleks suvetöö või vabatahtlik tegevus. Sellised kogemused annavad lisaks rahale töö tegemise harjumuse, vastutustunde ja parema arusaamise sellest, kuidas tööturg toimib.

Rahatarkuse õpetamise tuum ei peitu summades. Kõige olulisem on kujundada lapses mõtteviis, mis toetab oskust planeerida, vastutada, probleeme lahendada ja eesmärke seada. Raha on vaid vahend, mille abil neid oskusi praktikas rakendada.

Kui laps õpib neid põhimõtteid varakult, loob ta tugeva jalgealuse kogu eluks, olenemata sellest, millise kogumise või taskuraha süsteemi pere valib.