Nafta järsk hinnaliikumine toob fookusesse naftafondid

Nafta hind on viimastel nädalatel palju kõikunud, kuna Lähis-Ida geopoliitilised pinged on suurendanud kartust, et maailma naftatarne võib katkeda. Eriti suurt tähelepanu pälvib Hormuzi väin, mille kaudu liigub märkimisväärne osa maailma naftaekspordist. Turu reaktsioon sellele on olnud kiire: investorite tähelepanu on liikunud energiasektori aktsiatesse ja naftaga seotud fondidesse, mis pakuvad võimalust panustada just nafta hinna liikumisele.

Mis on naftafondid?

Naftafondid ehk naftaga seotud börsil kaubeldavad fondid (ETF-id) võimaldavad investoril saada osa naftaturust ilma, et ta peaks ise toornaftat ostma või futuuridega kauplema. Lihtsustatult jagunevad need kaheks.

Esiteks fondid, mis järgivad nafta hinna liikumist. Need fondid ei osta füüsilist naftat, vaid investeerivad peamiselt nafta futuuridesse või teistesse tuletisinstrumentidesse. Nende eesmärk on jälgida võimalikult täpselt toornafta (näiteks Brent või WTI) hinna muutust. Investorile tähendab see, et fondi väärtus liigub üldjoontes samas suunas nafta hinnaga.

Teiseks on naftatootjate ja energiasektori fondid. See grupp fonde investeerib nafta- ja gaasitootjate aktsiatesse. Tavaliselt kuuluvad nende hulka suured energiaettevõtted, näiteks rahvusvahelised naftakontsernid või puurimis- ja teenindusettevõtted. Nende fondide tootlus sõltub lisaks nafta hinnale ka ettevõtete kasumist, kuludest ja aktsiaturu üldisest olukorrast.

Seega ei ole enamik naftafonde füüsiliselt naftaga tagatud. Nad kas jälgivad nafta hinda tuletisinstrumentide kaudu või investeerivad ettevõtetesse, kes naftat toodavad ja töötlevad.

Mis on võimendusega naftafondid?

Lisaks tavapärastele fondidele on olemas ka võimendusega ETF-id, mille eesmärk on pakkuda nafta hinnaliikumisest mitmekordset tootlust.

Pikad (inglise k. long) võimendusega fondid püüavad teenida näiteks kaks või kolm korda suuremat tootlust kui nafta hinnaliikumine. Kui nafta hind tõuseb 1%, võib fond tõusta umbes 2% või 3%.

Lühikesed (inglise k. short või inverse) fondid liiguvad vastupidises suunas. Kui nafta hind langeb, tõuseb fondi väärtus.

Oluline on see, et võimendusega fondid on tavaliselt päevapõhise eesmärgiga instrumendid. Pikema aja jooksul võivad nende tulemused erineda nafta tegelikust hinnaliikumisest, sest fondi positsioone tasakaalustatakse iga päev.

Naftafondidega kaasnevad riskid

Naftafondid võivad pakkuda investorile lihtsat ligipääsu energiaturule, kuid nendega kaasneb ka mitmeid riske.

Esiteks on naftaturg väga volatiilne. Nafta hind võib kiiresti muutuda geopoliitiliste sündmuste, tootmisotsuste, majanduskasvu või isegi ilmastiku tõttu. See tähendab, et ka naftafondide väärtus võib lühikese aja jooksul järsult kõikuda.

Teiseks võivad futuuridel põhinevad fondid erineda nafta tegelikust hinnaliikumisest. Selle põhjuseks on futuurilepingute pidev uuendamine ehk nn edasi rullimine, mis võib teatud turuolukordades fondi tootlust vähendada.

Kolmandaks on võimendusega fondid eriti riskantsed, sest mitmekordne tootlus tähendab ka mitmekordset võimalikku kahjumit. Lisaks võivad need pikaajalisel hoidmisel käituda ootamatult, kuna nende eesmärk on jälgida nafta liikumist vaid lühiajaliselt.

Seetõttu kasutatakse naftafonde sageli pigem taktikalisteks investeeringuteks või lühiajalisteks panusteks nafta hinna liikumisele, mitte pikaajalise portfelli põhiosana.

Käesolevat teavet ei tohi käsitleda investeerimissoovituse või -nõustamisena ega kutsena osta või müüa väärtpabereid või teha muid tehinguid. Investeeringu väärtus võib ajas nii kasvada kui ka kahaneda. Mineviku tootlus ei viita sarnasele tootlusele tulevikus.