Järgmisel aastal annab palgasurve ilmselt järele
Teises kvartalis jätkus kiire palgakasv
Tööturul jätkuvad töötaja jaoks soodsad arengud. Tööjõupuudus tähendab kiire palgakasvu jätkumist. Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk teises kvartalis aastaga üle 7 protsendi. Maksu- ja Tolliameti andmed näitasid isegi veidi kiiremat, 8-protsendilist palgakasvu.
Palgakasv on ühtlane
Maksuameti numbrid näitavad, et palgad ei kasva kiiresti ainult ühes kindlas palgagrupis, vaid ühtlaselt terve palgaskaala ulatuses, kuna töökätest on puudu igas valdkonnas. Sektorite lõikes tõusis keskmine palk enamus tegevusaladel. Kõige kiiremini kasvas keskmine brutokuupalk teadus- ja arendustegevuses (+21%) ja arhitektidel ja inseneridel (+15%). Viimase aasta jooksul on riigile kuuluvates ametiasutustes palgakasv erasektori omast oluliselt kiirem olnud. Väliskonkurentsile otseselt avatud erasektoris ei ole lihtsalt võimalik palku nii kiiresti tõsta.
Järgmisel aastal peaks palgakasv hoogu maha võtma
Keskmise brutokuupalga kasv peaks meie hinnangul küündima sel aastal 8 protsendini.
Järgmisel aastal peaks palgakasv aga mõnevõrra rahunema, kuna majanduskasv aeglustub ja nõudlus täiendava tööjõu järele eelkõige eksportivates harudes väheneb. Uued kaubanduspiirangud ja Brexit suurendavad ebakindlust ja vähendavad maailmamajanduse kasvu väljavaateid. Keskmise brutopalga kasv peaks järgmisel aastal ulatuma 6,5 protsendini ja ülejärgmisel aastal 5,5 protsendini.
Kuna käibe kasv aeglustub järgmisel aastal ilmselt palgakasvust kiiremini, läheb ettevõtjatel elu keerulisemaks.
