Ülle Matt: inimesed peaksid ise ütlema, kui neil on liiga palju tööülesandeid

Euroopa Parlamendis koostatavas raportis „Õigus olla mittekättesaadav“ kaalutakse vajadust reguleerida töösuhet selliselt, et töötaja pääseks vabal ajal tööandja digitaalse keti otsast lahti. Swedbanki personalijuhi Ülle Mati sõnul ei tulene ületöötamine sageli tööandjate survest, mida seadusega reguleerida soovitakse, vaid üldisest töökultuurist.

„Tööajast rääkides peab alati meeles pidama, et siin on kaks poolt: töötaja ja juht. Me ei räägi ainult tööandja poolsest orjastamisest, osadel inimestel on ka komme ise ennast n-ö orjastada,“ selgitas Matt. „Ma loodan, et ka Eestis hakkavad inimesed ise ütlema, et mul on tööd liiga palju, peame tegema midagi teisiti. Sest miks inimene töötab liiga palju? Kui küsida, kas tööandja on palunud tal ületunde teha, siis sageli öeldakse, et ei ole. Inimene ise tunneb, et peaks kõik pooleli olevad asjad ära tegema. Sageli sunnib inimese sisemine vastutustunne teda ületunde tegema.“

Matt, kes novembris Euroopa Parlamendi Eesti büroos toimunud diskussioonil „Kas ööpäev on tööpäev?“ esindas ka Tööandjate keskliitu, leiab, et tööaja küsimus ei vaja lisaregulatsioone, sest tänased seadused reguleerivad seda valdkonda piisavalt põhjalikult. Pigem on tema hinnangul küsimus juhtimiskultuuris ja selle parendamises.

„Swedbankis oleme juba aastaid trummi tagunud, et inimesed ei töötaks liiga palju. Eriti ohus on just vaimse töö tegijad, sest kui tootmistööline jätab oma masinad töökohta, siis vaimse töö tegijatel on enda ümber lülitamine palju keerulisem. Pead ju kontorisse ei jäta, ikka mõtled edasi oma tööasju. Minu kogemus ütleb, et tööandja ülesanne on oma töötajate teadlikkust tõsta, sest üle 40 tunni nädalas ei olegi inimene produktiivne,“ kirjeldas Matt.

Samal ajal rõhutas ta, et inimeste jaoks on tänapäeval tööaja paindlikkus väga oluline ja kui varem küsisid inimesed töövestlusel peamiselt palga kohta, siis täna pigem uuritakse, kas vajadusel saab tööajal oma isiklikud asjad ära ajada. „Inimesed ise tahavad mõnel päeval kauem tööd teha, teisel päeval vahepeal oma asju teha. Siin tuleb mängu kahepoolne vastutus. Me peame koos seda tasakaalupunkti otsima. Ainult seadustega ja rangema tööaja arvestusega seda olukorda ei paranda,“ arvas ta.