Swedbanki uuring: Eesti kaubandusettevõtted mõistavad jätkusuutlikkuse olemust, kuid mitte selle tulemust
Eesti kaubandusettevõtted on kestlikkuse rajal teinud samme, kuid need on veel kõhklevad. Swedbanki tänavuse kaubandusuuringu tulemused näitavad, et teadlikkus kasvab, ent tegudeni jõudmine venib – pigem vaadatakse, mida teised teevad, ja otsitakse soodsamaid lahendusi. Samas on kuluoptimaalsus ettevõtte finantsilise jätkusuutlikkuse alus, mis omakorda tagab ka ettevõtte konkurentsivõime.
Uuringu tulemuste järgi näevad kaubandusettevõtted, et kasumlikkuse vähenemise peamised põhjused on seotud üüri- ja kommunaalkulude kasvuga (66% vastanutest). Energiatõhus kinnisvara või kaubanduspind on aga väiksemate kommunaalkulude eeldus. Samas ütleb kõigest 8% vastanutest, et nende ettevõtte riskide juhtimise seisukohast on energiahinnad oluline riskifaktor, ja kõigest 1% vastanutest plaanib investeerida energiatõhususse.
„Kui üüri- ja kommunaalkulusid, kuhu liigituvad ka energiaga seotud kulud, nimetatakse kasumlikkuse vähenemise peamiseks põhjuseks, kuid riskide juhtimise ja investeeringute vaates ei plaanita nendega sügavuti tegeleda, siis saab öelda, et hirmude ja nende maandamise vahel on suured käärid,“ kommenteerib Swedbanki ettevõtete panganduse jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Mihkel Tamm vasturääkivust.
Ebakindlus pidurdab tegusid
Viimastel aastatel on palju rõhutatud, et jätkusuutlikkuse vaates on ettevõttel oluline esmalt kaardistada oma mõjud, riskid ja võimalused. Uuringust aga selgus, et Eesti kaubandusettevõtted liiguvad selles suunas ebaühtlases tempos. 47% ettevõtetest on kaardistamisega tegelenud või selle lõpetanud, kuid 53% ei plaani seda üldse teha – kuigi just see on jätkusuutliku ärijuhtimise esimene kriitiline samm.
„Ettevõtted mõistavad üha paremini, et jätkusuutlikkus ei ole kaugeltki tüütu kohustus, vaid osa normaalsest ärijuhtimisest,“ ütleb Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko. „Kaardistamine ja tegevusplaani loomine on seejuures olulised esimesed sammud, sest ainult nii saab ettevõte mõista oma tegevuse mõjusid ja sellega seotud võimalusi. Seejärel tekib arusaamine, kuhu tasub ressursse suunata, et kasumlikkust suurendada ning ettevõtte jätkusuutlikkus tagada.“
Samas viitavad uuringu tulemused selgelt, et plaanid on olemas, kuid tegudeni ei jõuta. Mis seda pidurdab? Savtšenko sõnul on põhjus lihtne: puudub kindlustunne ja teadmiste pagas, mis annaks julguse edasi liikuda. „Paljud ettevõtted ei tea täpselt, kust alustada, või tunnevad, et neil pole piisavalt ressursse ja aega. Samas aitab siin edasi just mõttemalli muutus.“
Paljud juhid tajuvad ka regulatiivset ebakindlust: Euroopa Liidu surve vähenemine ja poliitiline ebastabiilsus toovad kaasa tunde, et reeglid muutuvad enne, kui jõuab nendega harjuda. See omakorda tekitab hirmu investeerida lahendustesse, mis võivad mõne aasta pärast juba vananenud tunduda. „Eesti ettevõtted on praktilise mõtlemisega: enne tegutsemist soovitakse olla kindel, et pingutus tasub end ära,“ lisab Savtšenko. „Kuid finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleb mõista, et tegevusetus võib tulevikus osutuda veel kulukamaks.“
Välissurve puudub, konkurents mitte
Mihkel Tamm selgitab, et sageli arvatakse, justkui tuleks jätkusuutlikkusega tegelemise surve klientidelt, partneritelt või hankijatelt, kuid Eesti ettevõtetel see veel nii ei ole. Swedbanki kaubandusuuringu järgi tunneb vaid 9% kaubandusettevõtetest, et nende kliendid või partnerid ootaksid neilt kestlikkusnäitajate avalikustamist.
„See tähendab, et suure osa Eesti ettevõtete jaoks pole välissurve veel kujunenud igapäevaseks tegutsemise ajendiks, erinevalt Lääne-Euroopa turgudest, kus avalikustamisnõuded on juba osa koostöökriteeriumitest,“ kommenteerib Tamm. „Aga kas vastutustundlikult tegutsemiseks peab üldse surve tulema väljaspoolt? Kas teeme kestlikke otsuseid vaid seetõttu, et peab, või ka seetõttu, et see on õige?“
Tamme teeb murelikuks hoopis see, kuidas ettevõtted suudavad tulevikus konkurentsis püsida just jätkusuutlikul moel. „Jah, investeerimiskindlus on kaubandusettevõtetel praegu madalal tasemel, kuid kõigest 7% plaanib lähima kahe aasta jooksul investeerida tehisaru lahendustesse. Kui 73% ettevõtteid ütleb, et neid hoiab tagasi ebakindlus majanduskeskkonna suhtes, siis just panustamine tehisarusse ja välisturgudele liikumine võiks olla peamine fookus,“ lisab Tamm.
Savtšenko sõnul on jätkusuutlik ettevõte see, kes suudab konkurentsis püsida ja tulevikutrende õigel ajal märgata. „Ettevõtted, kes oma riske ja võimalusi kaardistavad, saavad teha nutikamaid otsuseid, kasutada ressursse tõhusamalt ning olla atraktiivsemad ja usaldusväärsemad partnerid nii klientidele kui ka investoritele. Praegu võib veel tunduda, et selleta saab hakkama, aga tulevikus on jätkusuutlik tegutsemine sama elementaarne kui korras raamatupidamine või kvaliteedijuhtimine.“
