Vaikne kahju riiulite vahel: juhtimata riskist saab kulu

Kuigi poevargused on jaekaubanduses jätkuv risk, viitavad Swedbanki kaubandusuuringu tulemused, et nendega võitlemine pole paljude ettevõtete jaoks süsteemselt fookuses. Kulukaid kadusid saab suuremate püsikuludeta vähendada, kui välja selgitada riskikohad ja teha läbimõeldud investeeringud.

Swedbanki mullusest kaubandusuuringust selgub, et varguste ennetusse investeerimine ei ole poodide jaoks esiplaanil. Poevargusi peab oluliseks riskiteguriks vaid 3% ettevõtetest. Kasvav mure küberpettuste pärast ja üldine majanduskeskkonna surve on tähelepanu füüsilistelt vargustelt mujale nihutanud, kinnitab Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko. See aga ei tähenda, et füüsiliste poevarguste rahaline mõju oleks vähenenud.

Statistilised andmed kinnitavad, et probleem ei ole marginaalne. Justiits- ja digiministeeriumi 2024. aasta kuritegevuse ülevaate järgi on varavastaste kuritegude trend taas tõusuteel: tunamullune varguste arv oli pärast 2015. aastat suurim. Üle poole ehk 60% vargustest pannakse toime just kauplustes, neist valdav osa süstemaatiliste varaste poolt. Seejuures kasvas süstemaatiliste varguste koguarv 2024. aastal lausa 6%.

„Füüsilised vargused on jaekaubanduses jätkuvalt oluline ohutegur, isegi kui ettevõtete fookus on praegu tugevalt hinnasurvel, konkurentsil ja küberpettustel. Kui varguste ennetamisega teadlikult ei tegeleta, võivad aga kaod ka majanduslikult kuhjuda,“ rääkis Savtšenko.

Klassika töötab ka praegu

Turvafirma G4S Põhja piirkonna valveosakonna juhataja Kaido Kalamets sõnas, et ehkki jaekaubanduse arenguga muutuvad ka varguste mustrid – näiteks kasutatakse üha enam ära iseteeninduskassasid –, on ennetuse põhimõtted jätkuvalt üsna klassikalised.

Tõhus ennetus algab alati probleemi selgest määratlemisest, rõhutas Kalamets, kel on valdkonnas juba ligi 30 aastat kogemust. „Vargus on ikka vargus – see pole kuhugi kadunud. Küsimus on pigem selles, kas ettevõte teab täpselt, kus ja millises mahus tal kaod tekivad,“ märgib ta.

Kalametsa sõnul võib pelgalt turvatöötajate arvu suurendamine osutuda ebatõhusaks, kui pole selge, kus tegelik risk asub. „Juhul kui probleemi tuum pole algusest peale piisavalt täpselt defineeritud, võivad ka hilisemad tegevused mööda minna,“ lisas ta.

G4S-i statistika järgi oli varguste keskmine kahjusumma möödunud aastal ligi 68 eurot juhtumi kohta. Kuigi üksikjuhtumite summad võivad märgatavalt erineda, tasub meeles pidada, et jaekaubanduses on kasumimarginaalid sageli õhukesed ning vargused söövad ettevõtte kasumirida.

Varguste ennetamine algab juhtimisotsustest

On oluline, et turvalisuse peale mõeldaks juba poodi või kaubanduspinda planeerides. Läbimõeldud liikumisteed, ligipääsud ja töökorraldus võivad aidata ennetada hilisemaid kulukaid ümberkorraldusi ning vähendada vajadust täiendava tööjõu järele.

Kaido Kalamets viitas, et tõhus lähenemine algab eelkõige inimeste, protsesside ja tehnoloogia koostoimest. „Väga hea kaamerasüsteem on oluline, kuid läbimõeldud protsessi ja vastutuseta võib see jääda kasutamata. Tehnoloogia aitab riske märgata ja suunab tähelepanu sinna, kus seda päriselt on vaja – aga inimene peab oskama neile märkidele reageerida,“ selgitas ta.

Tarvis ei ole mitte suuri, vaid nutikaid investeeringuid

Kuigi palju saab ära teha hea planeerimise ja õigete protsessidega, on oma koht siiski ka tehnoloogial. Swedbanki kaubandusuuringu andmed viitavad aga, et just need investeeringud on paljude ettevõtete jaoks veel tagaplaanil.

„Näiteks tehisarul põhinevatesse lahendustesse plaanib lähiaastail investeerida vaid 7% vastanutest. Varguste kadude vähendamises võib tehisarul aga olla väga oluline ennetav mõju,“ rääkis Savtšenko. „See aitab riskikäitumist ja korduvaid mustreid varem märgata ning suunata töötajatele teavitusi, millele saab kohe reageerida. Nii saab ennetus olla järjepidevam ja sihitum.“

Nii Kalametsa kui ka Savtšenko sõnul tasub ennetust vaadata kui juhtimisotsust: esmalt tuleks välja selgitada riskikohad ja vaadata üle töökorraldus ning seejärel teha juba sihitud investeeringuid, mis aitavad kontrolli automatiseerida ja tulemusi mõõta.

„Kui ettevõte vaatab regulaarselt üle riskid ja investeeringute prioriteedid, on võimalik leida lahendusi, mis aitavad kahjusid vähendada ilma püsikulusid oluliselt suurendamata. Küsimus ei ole ainult turvalahendustes, vaid juhtimises tervikuna,“ toonitas Savtšenko.