Swedbanki uuring: kaupmeeste optimism taastub, kuid kasv jaguneb ebaühtlaselt
Üle poole Eesti kaubandusettevõtetest ootab tänavu müügitulu kasvu, kuid tüüpilise kaupmehe jaoks piirdub kasvuootus 2%-ga. Samal ajal on ettevõtted kasumlikkuse paranemise suhtes mullusest optimistlikumad, ehkki tarbijate kasvav hinnatundlikkus avaldab kaupmeestele üha suuremat survet, selgub Swedbanki 2026. aasta kaubandusettevõtete uuringu tulemustest.
Enam kui 300 valdkonna ettevõtte seas tehtud esindusliku uuringu tulemused näitavad, et kaubanduse kasvupilt on tänavu tugevalt lõhestunud: kui kütusemüüjad prognoosivad müügitulu kasvuks koguni 24% ning sõidukite ja varuosade müüjad 14%, siis näiteks kodu- ja sisustuskaupade müüjad ootavad 3% langust. Sektori keskmine müügitulu kasvuootus on 9%, kuid Swedbanki kaubandussektori juhi Maie Savtšenko sõnul tasub pigem jälgida mediaani, milleks on 2%.
„Keskmist veavad kõrgemaks ennekõike üksikud kiirema kasvuga kaubandusharud. Tüüpiline kaupmees ootab tänavu küll kasvu, kuid pigem mõõdukas tempos. Sektorit tervikuna vaadates on optimism hakanud taastuma, ent ettevõtete fookus on ennekõike oma positsiooni hoidmisel ja kasumlikul kasvul,“ selgitas Savtšenko.
Kasvuootuste kõrval on paranenud kaupmeeste usk kasumlikkuse suurenemisse: tänavu ootab kasumlikkuse kasvu 48% vastanutest, võrreldes 38%-ga eelmisel aastal. Pea pool ettevõtetest näeb, et kasumlikkust saab parandada tööprotsesside tõhustamisega, ning 85% peab oluliseks müügimahu kasvu. Prognoositav EBITDA marginaal püsib siiski mullusega samal 3% tasemel.
Hinnatundlikkus mõjutab kogu sektorit
Erinevused ei puuduta ainult käibeootusi, vaid ka ettevõtete võimalusi hindu tõsta ja müügimahtu kasvatada. Kui osa ettevõtjaid loodab tõsta nii hindu kui ka suurendada müügimahtu, siis teised näevad ette, et müügimaht või kasum väheneb ning hindu ei ole võimalik tõsta. Näiteks kütuse- ja elektroonikaettevõtted prognoosivad tugevat müügihindade kasvu, kuid moe- ja rõivakauplused sellele ei looda.
„Üle ega ümber ei saa tarbija hinnatundlikkusest. Inimesed suunavad rohkem raha valdkondadesse, millest neil on keeruline loobuda, näiteks transport. 74% uuringule vastanud ettevõtetest peab hinnasurvet oluliseks riskiks ning see puudutab sisuliselt kogu sektorit. Pool ettevõtetest peab märkimisväärseks riskiks laovarude juhtimist ja 44% näeb riskina nõudluse vähenemist,“ rääkis Savtšenko.
Investeeringud liiguvad digitaalsesse maailma
Kui eelmisel aastal olid investeeringute mahud üsna suured, siis sel aastal väheneb kaubandussektori investeeringute kogumaht 10%, aga samal ajal muutub fookus, kuhu ettevõtted raha suunavad.
„Pool ettevõtetest plaanib panustada digitaliseerimisse ja IT-sse, 46% turundusse ja turuosa kasvatamisse ning 37% tööprotsesside tõhustamisse. Tehisarusse investeerivatest kaupmeestest plaanib pea pool suunata raha turundussisu loomisse. Just nende protsesside tõhustamine aitabki ettevõtete hinnangul kasumit kasvatada,“ selgitas Savtšenko.
Savtšenko sõnul pidurdavad investeerimisjulgust ennekõike ebakindel majanduskeskkond, geopoliitilised riskid ja julgeolek ning nõudluse vähenemine. „Suuremad ettevõtted on väikestest rohkem valmis investeerima, kuid geopoliitiline ebakindlus ja tarneahelate probleemid mõjutavad investeerimisotsuseid jätkuvalt tugevalt,“ lisas ta.
Ettevõtted ootavad eelkõige stabiilsust
Kaupmeeste sõnul soodustaks tegutsemist stabiilne ja prognoositav maksupoliitika, konkurentsivõimeline ja stabiilne elektrihind ning võrdsed tingimused kolmandate riikide e-poodidele.
Savtšenko sõnul püsib tööturg stabiilne: 71% ettevõtetest leiab, et töötajate arv sel aastal kaubandussektoris ei muutu. Veidi enam kui pool kaupmeestest arvab, et ka palgatase jääb püsima, kuid 46% näeb ette palkade kasvu. Usutakse, et keskmine palk kasvab 3,9%.
Pea neljandik ettevõtjaid leiab, et töötajate leidmiseks pole takistusi. Kui töötajate nappus on veidi vähenenud, siis sarnaselt eelmise aastaga tuntakse enim puudust just müügijuhtidest ja -spetsialistidest.
Savtšenko sõnul panustatakse olemasolevate töötajate hoidmisele, mitte uute värbamisele. „Töötajate leidmisel võrreldes varasemate aastatega suuri takistusi pole. Isegi kui majandusolukord on keeruline, on meie kaupmehed jätkuvalt väga tublid, hoiavad oma inimesi ja tahavad tarbijale pakkuda parimat kaupa taskukohase hinnaga,“ lisas ta.
Swedbanki 2026. aasta kaubandusuuring korraldati Eesti kaubandusettevõtete seas, et saada ülevaade sektori ootustest ja väljakutsetest. Küsitluses osales üle 300 ettevõtte, kelle käive kokku ulatub 5,4 miljardi euroni ning töötajaid on ligi 12 200.
