Autoga välismaale puhkama: millised dokumendid peavad kindlasti kaasas olema?

Autoga välismaale puhkama minnes tasub veenduda, et kõik vajalikud kindlustusdokumendid oleksid kaasas ning kehtivad. Mullu registreeriti Eesti Liikluskindlustusfondi (LKF) andmetel üle 36 000 liikluskindlustusjuhtumi, millest rohkem kui 2400 toimus välismaal.

Kui Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis piisab õnnetuse korral Eesti liikluskindlustuse olemasolust, siis kaugemale reisides on kohustuslik omada ka rohelist kaarti ehk rahvusvahelist liikluskindlustuse poliisi. Ilma selleta võib kindlustusandja hüvitisest keelduda. Välismaal liigeldes on targem nii kindlustuspoliis kui ka roheline kaart füüsiliselt kaasa võtta. Sealjuures tasub vaadata, mis riigid on rohelise kaardiga kaetud – kui sihtkohta kaardilt ei leia, võib olla vajalik sõlmida nö piirikindlustus. 

LKF-i eelmise aasta statistika kohaselt kasvas liiklusõnnetuste kogukahju üheksa protsenti. Kasvu taga on nii raskete avariide sagenemine kui ka remondi- ja teenindushindade tõus. Swedbanki kindlustuse eelmise aasta andmete põhjal laekus neile enam kui 23 tuhat kaskokindlustuse avaldust, liikluskindlustuse avaldusi oli ligikaudu 8000. Kindlustuse väljamaksed kokku ulatusid sealjuures enam kui 33 miljoni euroni.

Kuivõrd liiklusõnnetusi juhtub sagedamini ja kahjud lähevad üha suuremaks, on seda olulisem, et kõik vajalikud dokumendid oleksid kaasas ja korras. Eriti juhul, kui on plaanis sõita autoga välismaale.

Millised dokumendid peavad kaasas olema?

Välisriigis autoga sõitmiseks peab juhil olema kehtiv juhiluba, sõidukil vastav liikluskindlustus ja kaasas ka paberil kindlustuspoliis ning roheline kaart. Lisaks poliisile tasub reisile kaasa võtta rahvusvaheliselt kasutatava liiklusõnnetuse teate blanketi, mis on kõikides Euroopa riikides sama ja aitab kergema liiklusõnnetuse korral vormistada teatise juba kohapeal.

Swedbanki riskikindlustuse valdkonnajuht Eivo Kisand rõhutas, et üks peamisi välismaal reisimisega seotud valearusaamu on see, et Eestis tehtud liikluskindlustus kehtib automaatselt kõikjal maailmas. „Kui plaan on sõita näiteks Albaaniasse või Serbiasse, mis asuvad väljaspool Euroopa Liitu, siis peab kaasas olema ka roheline kaart. Ainult selle alusel hüvitatakse teistele sõidukitele või kaasliiklejatele tekitatud kahjud. Enne reisi tuleb kindlasti tutvuda kohalike nõuetega,“ ütles ta.

Rohelist kaarti saab taotleda oma liikluskindlustuse pakkujalt ning see väljastatakse füüsilisel kujul või digitaalselt PDF-failina. Kui kaart saadetakse digitaalselt, tuleb see enne reisile minekut välja trükkida.

Kisandi sõnul tekitab rohelise kaardi puhul sageli segadust selle vormistus. „Kui varem oli roheline kaart tõepoolest rohelist värvi, siis alates 1. juulist 2020 võivad riigid kasutada, kas rohelist või valget paberit. Eestis kehtib nõue, et kaart peab olema trükitud valgele paberile,“ selgitas ta.

Omaette reeglid on liisitud sõidukiga välismaale reisides. Euroopa Liidu sees tuleb kaasa võtta registreerimistunnistus. Kui aga sõidukiga välismaale reisinud inimene ei ole registreerimistunnistusel kirjas ei kasutaja ega ka vastutava kasutajana, siis oleks vaja omaniku (sealhulgas liisinguandja) volitust sõiduki kasutamiseks. Väljaspool Euroopa Liitu on lisaks registreerimistunnistusele vajalik notariaalne volitus sõiduki omaniku (sealhulgas liisinguandja)  poolt.

Tasuks mõelda lisakindlustustele

Kui kehtiv liikluskindlustus ja roheline kaart on kaugemale välismaale autoga reisimiseks kohustuslikud, siis tasub mõelda ka paar sammu edasi ning kaaluda täiendavaid kindlustuslahendusi.

Eivo Kisand soovitab vormistada lisaks eraldi reisikindlustuse ja kaskokindlustuse. „Kaskokindlustust sõlmides tuleb veenduda, et see kehtiks riigis, kuhu reis on plaanis. Seesugune kontroll tuleb kasuks ka juhul, kui kasko on juba olemas, et vältida võimalikke ebamugavusi. Reisikindlustuse eesmärk on aga katta nii ootamatud ravikulud kui ka pagasi ja isiklike esemete seonduvad kahjud. Näiteks juhul, kui autosse on sisse murtud ja pagas varastatud. Loomulikult peab meeles pidama, et sellisel juhul tuleb ka politseid teavitada,“ ütles ta.

Sarnaselt teistele kindlustuslepingutele tuleb ka reisikindlustuse kaitsed valida vastavalt oma vajadustele ning pöörata tähelepanu tingimustes toodud välistustele ja piirangutele. „Kui vargusega kaasneb sõiduki kahjustamine, näiteks lõhuti autosse pääsemiseks aken, siis selle katab juba kaskokindlustus. Lisaks sisaldab kasko ka ööpäevaringset autoabi, mida saab poliisi kehtivuse ajal kasutada piiramatult.“

Swedbanki andmetel registreeriti eelmisel aastal ligi 23 000 kaskojuhtumit, millest igal viiendal juhul vajas juht autoabi – sõiduk jäi teele ja vajati kohapealset tehnilist tuge või pukseerimist.

„Autoabi on justkui esmaabi. Sellega saab seisva auto kiiresti ohutusse kohta toimetada või viia lähimasse remonditöökotta,“ selgitas Kisand. Swedbanki kaskokindlustusega on autoabi kättesaadav kogu Euroopas, välja arvatud Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Moldovas, Gruusias, Armeenias, Aserbaidžaanis ja Türgis.

Reisi- ja kaskokindlustust pakub Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.

Loe ka teisi kindlustusteemalisi artikleid meie blogist!