Inimesed ei mõtle 22-aastasena töövõime kaotusele. Elu näitab, et peaks.

Ettevaatlikkus ei ole enamasti märksõna, mida seostatakse noortega. See on ka mõistetav – noored on uljamad, riskialtimad ja valmis rohkem eksima. See on osa normaalsest arengust ja midagi, mida ei saa ette heita. Probleemiks muutub see suhtumine aga siis, kui riskid on võetud ilma elementaarse turvavõrguta.

Kui räägime tervest kehast ja vaimust ning sellega seotud turvatunde tekitajast, siis me räägime elukindlustusest. Paraku on tihti nii, et mainides sõna elukindlustus, lülitub enamik noori vestlusest sekunditega välja. Sest elukindlustus on nende jaoks midagi, millele tuleb mõelda hallipäiseks muutuvatel inimestel, kel on suur kodulaen, lapsed kooli minemas ning kelle põlv niiskema ilma korral valutama hakkab. Oma elu ja tervise kaitsmine elukindlustusega ei ole justkui päris noorte teema.

Mingi piirini võib seda loogikat mõista. Oma elu kindlustamise suurim hüve on see, et kui midagi juhtub, siis on lähedaste seljatagune kaitstud. Kui pere ainus palgateenija peaks jääma püsivalt töövõimetuks, siis on kindlustus see, mis aitab toime tulla kodulaenuga ja panustab ka muu elu-olu säilimisse. On vähe 22-aastaseid, kes peavad millelegi sellisele mõtlema.

Kellele kanda jäävad ootamatud kulud?

Aga elu elame me kõik. Ka noor inimene võib rattaga kukkudes murda luu. Või ootamatult haigeks jääda ja operatsioonilauale sattuda. Ja kui see juhtub, siis ei ole vahet, kas oled 22 või 42 – sissetuleku kadu on võimalik mõlemal juhul. Kui eluküpsema inimese puhul tekib sellisel juhul küsimus, mille arvelt enne tööle naasmist katta kodulaen, siis noorema inimese puhul võib tekkida olukord, kus puuduvate säästude tõttu langeb see koorem vanemate peale.

Kuigi iga lapsevanem soovib oma lapsele parimat, on mõistetav, et selline olukord on täiendav finantspinge. Lisakulu, mis võib suurema trauma või haiguse korral kesta aastaid. Ei ole harvad lood, kus täies elujõus noorega on juhtunud karm õnnetus või on neid tabanud ootamatu haigus, mis toob kaasa püsiva töövõimetuse kao. Ka Swedbank on varasemalt taolisi juhtumeid kajastanud. Ning kuigi need lood jõuavad meie teadvusesse hoiatavate näidetena, jääb tihti varju küsimus, mis saab edasi.

Elukindlustus aitab ka pikemaajalise töövõime kaotuse korral

Just seetõttu ongi tähtis teada, et elukindlustus ei paku ainult surmaga seotud kaitset. Swedbanki elukindlustus näiteks pakub ka puuduva töövõime kaitset, mis toetab sind rahaliselt pikema, vähemalt aasta aega kestva raskema tervisehäire korral. Puuduva töövõime määrab Eesti Töötukassa ning elukindlustuse hüvitise maksame välja selle alusel. See tähendab, et sinul ja su perekonnal on kindel tugi ka juhul, kui elu muutub mingi ootamatu sündmuse tõttu kardinaalselt, aga inimene ise jääb ellu.

Töötukassa andmete kohaselt on tänavuse aprilli lõpuga määratud puuduv töövõime enam kui kolmele tuhandele inimesele vanuses 16 kuni 24 eluaastat. Laiendades vaadet vahemikule 25-34 eluaastat, lisandub veel pea 4000 inimest. Need ei ole väikesed numbrid.

Möödunud aastal hüvitas Swedbanki elukindlustus kokku 2011 kahjuavaldust, mille summa ulatus kokku enam kui 4,5 miljoni euroni. Töövõime kaotuse kaitse alla läinud juhtumite suurim ühekordne väljamakse ulatus pea 150 000 euroni. Öeldakse, et parim elukindlustus on ikka see, mida kunagi kasutada ei tule. Kuid reaalsus on, et asju juhtub. Juhtub vanematega ja juhtub ka noortega. Juhtub nendega, kes käituvad liiga uljalt, aga ka nendega, kes satuvad lihtsalt valel ajal vales kohas olema.

Swedbanki 2024. aasta kahjude statistika kohaselt on alla kolmekümneaastastele klientidele teostatud elukindlustuse väljamakseid spordiõnnetuste, aga ka liiklusõnnetuste, tööõnnetuste, rünnakute, erinevate kukkumiste ja libastumiste, kuid ka vähkkasvaja või vaimse tervise mure korral, kus riik määras inimesele pikaajalise töövõimetuse.

Mis on traumakaitse?

Rääkides nooruse uljusest, siis seda aitab paremini katta traumakaitse, mida saab võtta lisana elukindlustuse juurde. See aitab inimest olukordades, kus ta saab õnnetuse tagajärjel tõsisemalt viga, kuid millega ei kaasne püsivat töövõime kadu. Tegemist on valurahaga, mis ei sõltu saamata jäänud tulust, raviajast ega kuludest.

Traumakaitse hüvitis on kuni 20 000 € ning see tugi tähendab, et sul ei ole vaja pärast õnnetust tööle naasmisega kiirustada ja saad rahulikult keskenduda enda ravimisele. See lisakaitse sobib hästi inimestele, kellel on aktiivne eluviis ja oht sattuda õnnetustesse hobiga seonduvalt. Traumakaitse korral makstakse hüvitist vastavalt vigastuse tõsidusele. Siinkohal tasub siiski teda, et traumaks ei loeta haigusi.

Mida varem elukindlustus sõlmida, seda soodsamad on tõenäoliselt ka maksed

Eestlastel on kombeks öelda, et kui midagi juhtub, küll me siis reageerime. Aga just ootamatud olukorrad näitavad, kui palju loeb varasem ettevalmistus. Pole midagi üllatavat selles, et noor inimene ei taha mõelda haigestumisele, töövõimetusele või rahamuredele. Aga arvestades, kui vähe on vaja teha, et maandada täiesti reaalseid riske, tasub oma seljataguse kindlustamisele mõelda. Elukindlustuse lepingu saab sõlmida püsiva sissetuleku olemasolu korral juba 18. eluaastast. Mida varem end kindlustada, seda väiksemad on tõenäoliselt igakuised maksed.

Kedagi ei saa sundida halvimaks valmistuda, kuid on oluline, et tekiks ühtne arusaam: ootamatusteks peaks olema valmis nii värskelt täiskasvanuikka astuv noor kui küpsemas eas perepea. Elukindlustus on justkui turvavöö kasutamine sõidukis. Sa ju ei pane seda peale, sest kardad avariid, vaid sest see on mõistlik ja vastutustundlik. See on märk, et võtad oma elu tõsiselt ja astud selle kaitseks vajalikke samme.

Kindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.