Puust ja punaseks: Kas kindlustus võib aidata ka vaimse tervise murede korral?

Vaimse tervise kriis võib võtta inimeselt nii meelerahu kui ka töövõime, kuid arved ja kohustused ei kao kuskile. Olgugi et elukindlustust seostatakse peamiselt vigastuste ja surmaga, võib see aidata ka olukordades, kus läbipõlemine, ärevus või ka töökius sunnivad inimesest tahtmatult pikaajaliselt töölt kõrvale jääma.

Tööstress võib inimese rivist välja lüüa

Ületöötamine ja sellega kaasnevad mured ning haigused võivad tabada igaüht. Sel puhul pole vahet, kas inimesel on kodulaenukohustus või mitte, ka kõik teised kulud vajavad tasumist. „Paljudel meist on töö iseloom väga stressirohke, õlul on palju pinget ja vastutust. Juba seetõttu on inimesed pideva surve all. Erinevad vaimse tervise probleemid kipuvad sel ajal intensiivistuma ja seetõttu võib töövõime ootamatult väheneda. Tean isiklikult, kuidas ületöötamine terviserikkega tipneda võib. See pole teema, mida häbeneda, vaid muredega tuleb koheselt tegeleda,” rääkis Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann.

Meliva töötervishoiu peaarst Toomas Põld selgitas, et tavaliselt esinevad töötervishoiuvisiitidel kümnest inimesest kahel stressi ilmingud, kus patsient tunneb, et ta ei suuda toime tulla talle esitatud ootuste ja nõudmistega. „Stressi peamised sümptomid võib jagada füüsilisteks, psüühilisteks ja sotsiaalseteks. Peamised füüsilised nähud on peavalu, pearinglus ja südamepekslemine, iiveldus ja seljavalu. Psüühilised sümptomid on aga muu hulgas unehäired, keskendumis- ja mäluhäired ning masendus,” kirjeldas ta.

Põld lisas, et tööstressile on oluline reageerida nii töökohal kui ka isiklikul tasandil. Näiteks tasub rääkida tööl oma otsese juhiga ja üle vaadata töökoormus.

Samas kui ikkagi tekib tunne, et on keeruline oma elu hallata või argipäeva väljakutsetega toime tulla, on soovitatav pöörduda abi saamiseks töötervishoiuarsti, psühholoogi või terapeudi poole. „Läbipõlemine iseenesest ei ole haigusdiagnoos, mis annaks õiguse haigushüvitisele. Sageli kaasnevad sellega aga muud haigused, nagu unetus, ärevushäire või depressioon, mis võivad olla haiguslehe aluseks,“ kirjeldas Põld. 

Mis põhjusel tekivad vaimse tervise mured?

Depressioonile, ärevushäiretele ja läbipõlemisele eelneb enamasti pikaajaline stressirohke periood. Psühholoog Rita Rätsepa sõnul on mõningase stressi kogemine tööl või eraelus normaalne – see aitab meil end kokku võtta ja vajalikke kohustusi täita. „Mure tekib aga siis, kui inimene läheb järjepanu ühe tööülesande juurest teise juurde ja tema pingutusele ei järgne vahepeal lõdvestust,“ tõdeb ta.

„Meie aju vajab puhkust. Seetõttu peabki erinevatele ajuosadele ja meeltele tööd andma. See, mis ei ole sinu töö, on sinu puhkus,“ näitlikustab Rätsepp. „Puhkus peab olema erinev tööst – kui töötad füüsiliselt, siis puhka keha ja tee midagi vahepeal peaga, kui töötad peaga, siis tee midagi füüsilist.“

Kes on rohkem läbipõlemisest ohustatud?

„Laisad inimesed üldiselt läbi ei põle,“ sõnab Rätsepp. „Seega on rohkem ohustatud need, kellel on pidevalt põnev ja kes võtavad järjest vastu uusi tööülesandeid ilma puhkamata. Nad on tööandjale väga head töötajad, kes aga ühel hetkel ei suuda enam eraldada tööd ja eraelu. Seda võib pidada positiivseks stressiks – kõik tundub äge, põnev ja väljakutseid pakkuv, kuni ühel hetkel toimub murdumine.“ Rätsepa sõnul on umbes 95% läbipõlenud inimestest tajunud selle protsessi toimumist, kuid ei võtnud midagi ette. „Siin on oluline roll ka tööandjal, kes peab märkama, et tühjaks pigistatud sidrunist ei tohi veel enam välja pigistada ja pakkuda töötajale puhkust, kus töömõtteid mõtlema ei pea,” sõnab Rätsepp.

Pikaajalise tervisemure korral on abi elukindlustusest

Uuringufirma Essence Mediacomi 2025. aasta lõpul läbiviidud uuringu järgi on elukindlustuslepingu sõlminud veidi rohkem kui veerand 20-60 aastastest eestlastest. Samas näitab uuring, et inimeste teadlikkus kindlustuse kaitsete osas on endiselt madal – näiteks ei seosta suurem osa inimestest elukindlustust vaimse tervise probleemidega.

Ometi pakuvad osad elukindlustuse andjad, näiteks Swedbanki elukindlustus,  lisakindlustuskaitsena puuduva töövõime kaitset, mis toetab rahaliselt pikaajalisema, vähemalt aasta aega kestva raskema tervisehäire korral. Siia alla kuuluvad ka vaimse tervise mured.

Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmanni sõnul seostatakse elukindlustust enamasti kõige mustema stsenaariumiga, kuid tegelikult on see palju enamat kui lihtsalt surmajuhtumi kindlustus. „Elukindlustus saab appi tulla ka siis, kui inimene on õnnetuse või haiguse tagajärjel kaotanud oma töövõime vähemalt 12 kuuks ja see on Eesti Töötukassas vastavalt fikseeritud. See kehtib ka vaimse tervisega seotud otsuste puhul,” sõnas Reinmann. “Kindlustus ei aita küll tervist parandada, aga võib olla inimesele ja tema perele suureks rahaliseks abiks. Kindlustussumma makstakse välja näiteks raske haiguse ravi ajal, kui inimesele on määratud puuduv töövõime, mille tõttu on elatise teenimine raskendatud või sootuks võimatu.”

Olukorras, kus kliendil on sõlmitud elukindlustusleping Swedbank Life Insurance SE-ga ja see sisaldab puuduva töövõime lisakindlustuskaitset, makstakse puuduva töövõime korral välja kogu kindlustussumma. Väljamakse üheks eelduseks on Eesti Töötukassa otsus puuduva töövõime kohta, mis on määratud vähemalt 12 kuuks. Näiteks juhul, kui elukindlustuse leping on sõlmitud kindlustussummaga 50 000 eurot, maksab kindlustusandja selle summa puuduva töövõime korral inimesele välja.

Kindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.