Kuumalainetest taskuvarasteni – millised nipid suviseks puhkuseks kõrva taha panna?

Puhkuste hooaeg on täies hoos! Kuumalained Euroopas, mobiilse interneti piirangud, turismimaksud, ootamatu terviserike – on olukorrad, millele tasub igaks juhuks enne reisi mõelda. Siin on üheksa asjakohast nõuannet, et plaanitav puhkusereis sujuks tõrgeteta.

1. Tee kindlaks, kas pääsed ligi mobiilsele internetile

Tänu Euroopa Liidu „rändle nagu kodus“ põhimõttele saavad Eesti reisijad pärast koduriigist väljumist teistes liikmesriikides helistada, saata SMS-e ja kasutada mobiilset internetti kindlas mahus lisatasuta. Küll aga unustatakse vahel lähedal asuvatesse, ent Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse – näiteks Suurbritanniasse või Šveitsi – reisides, et mobiilset internetti kasutades tasub olla hoolikas.

Näiteks võib juhtuda, et Alpide piirkonnas reisija telefon lülitab end automaatselt Itaalia võrgust Šveitsi võrku, millega võivad kaasneda ootamatuid väljaminekuid. Enne välismaale suundumist vaata seetõttu alati üle oma mobiilsidepaketi tingimused. Kusjuures sama hoolas tasuks olla ümberistumistega. Näiteks kui vahemaandumine toimub Šveitsis, tuleks olla tähelepanelik, et mobiilset internetti mitte harjumusest sisse lülitada.

2. Laadi pardakaart telefoni

Kui eelistad sihtriigis kasutada WiFit, mõtle oma toimingud aegsasti läbi. Näiteks tasub väljaspool Euroopa Liitu enne lennujaama suundumist hotellis või restoranis veenduda, et oled telefonis alla laadinud oma pardakaardi. On juhtumeid, kus reisija peab lennu- või rongijaamas WiFi kasutamiseks ja pardakaardi näitamiseks saama ligi e-postkasti saadetud kinnituskoodile, milleks on omakorda tarvilik internet.

Võõras piirkonnas ringi liikumiseks on aga tark tõmmata WiFi võrgus alla Google Mapsi offline-kaart kindla linna või laiema piirkonna kohta.

3. Mõtle tervisele ja ravikindlustusele

Millal heitsid viimati pilgu oma Euroopa ravikindlustuskaardi kehtivusajale? Enne reisi tasub kindlasti kontrollida, kas sinul või pereliikmel on tarvis tellida uus kaart, mis on hea tagala igal ELi-sisesel reisil. Ühtlasi hoia meeles, et ravikindlustuskaart kehtib vaid siis, kui Eestis on samal ajal kehtiv ravikindlustus. Tähtis on teada, et Euroopa ravikindlustuskaart ei asenda reisikindlustust. Vajaminevat arstiabi pakutakse sihtriigis võrdsetel tingimustel riigis elavate inimestega.

Tervisekassa info järgi ei kata Euroopa ravikindlustuskaart siiski kõiki kulutusi, mis vajamineva arstiabiga võivad kaasneda. Patsiendil tuleb maksta omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, tõlkekulud jne) asukohamaa hindades. Kaart ei kata riikidevahelist transpordi kulu ega eraarsti juures tehtud kulutusi. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on õigus saada vajaminevaid tervishoiuteenuseid ainult riiklikes raviasutustes.

4. Veendu, et sul on asjakohane reisikindlustus

Reisides tasub alati loota parimat, kuid tark on oma tagala ootamatusteks kindlustada. Meedia kaudu jõuab meieni aeg-ajalt lugusid sellest, kuidas Eesti inimestel on välismaal reisides juhtunud ränk õnnetus või varastatud kallis vara.

„Peamiselt kuuleme sellistest juhtumitest siis, kui reisijal puudub reisikindlustus,“ tõdeb Swedbanki reisikindlustuse valdkonna juht Aleksei Žemkov ning lisab: „Õnnetus aga ei hüüa tulles. Reisikindlustus aitab vältida tuhandetesse eurodesse ulatuvaid kulusid – hüvitab kahjujuhtumiga seotud ravikulud ja vajaduse korral ka väga kalli meditsiinilise transpordi kodumaale,” rõhutas Žemkov.

5. Arvesta turismimaksudega

Vahel tabab reisijaid hotellist või rendikorterist lahkudes üllatus, kui arvatakse, et kõik kulud on tasutud, kuid palutakse lisaks tasuda turismimaks. Turistide seas populaarsed Euroopa linnad on tõepoolest kehtestanud täiendava maksu. Näiteks Veneetsiasse sisenemiseks küsitakse turistidelt aprilli lõpust juuli keskpaigani viieeurost ühekordset sisenemistasu, Amsterdamis tuleb aga majutusperioodil arvestada majutuse hinna põhjal arvutava lisanduva 12,5% suuruse turismimaksuga. Sõltuvalt grupi suurusest ja majutuse hinnast võib turismimaks reisieelarve tasakaalust välja viia, mistõttu tuleks lisakulusid  aegsasti planeerida.

6. Analüüsi reisiplaani, kui sihtkohas on kuumalaine

Kliimamuutuste tõttu räsivad Euroopat suviti üha sagedasemad kuumalained. Jaheda kliimaga harjunud põhjamaalastele võib järsk temperatuurivahe tõsiseid tervisemuresid põhjustada. Sel suvel on näiteks Kreekas läinud kaduma mitu mägedesse matkama suundunud välisturisti ning Balkani riike tabas juunis kuumuse tõttu elektrikatkestus.

Võimaluse korral väldi väljas liikudes lõunaseid aegu ning enne pikemale matkale suundumist veendu alati, et sinul ja kaaslastel on piisavalt vett kaasas. Transporti ja majutust broneerides tasub eelistada paindlike muutmistingimustega variante, et saaksid tarvidusel ilma lisavaeva ja -kulutusteta reisiplaane muuta.

7. Lülita sisse viipemakse

Viipemaksega pangakaart või telefoni seadistatud viipemaksevõimalus teeb reisil elu palju kergemaks. Paljudes riikides viipavad kohalikud ühistranspordi kasutamiseks pangakaarti näiteks bussis või metrooväravate juures. Ehkki enamasti on olemas ka alternatiivseid võimalusi transpordi eest tasumiseks, kulutavad need väärtuslikku reisiaega. Mõistagi tasub arvestada ka ohtudega, näiteks taskuvarastega. Teisalt jällegi aitab viipemakse vältida hetki, kus kotist tuleb makse tegemiseks õngitseda terve rahakott või avada rahvarohkes kohas seljakotitasku.

8. Valmista riided ette varguste kaitseks

Sotsiaalmeedias levitatakse aeg-ajalt igati põhjendatud hoiatusi taskuvaraste kohta. Eriti suurlinnades peaks arvestama, et taskuvargad tegutsevad väga sujuvalt ja võivad läheneda nii ühissõidukis, tänaval kui ka rattaga mööda sõites. Kui võimalik, väldi rahvarohketes kohtades kalliste seadmete taskust väljavõtmist, samuti on nutikas kinnitada telefon spetsiaalse nööri või kinnitusega oma riiete külge.

Paraku ei saa ühtegi olukorda sajaprotsendiliselt välistada, mistõttu tasub Swedbanki reisikindlustuse valdkonnajuhi Aleksei Žemkovi sõnul reisikindlustust valides jälgida, et poliis sisaldaks isiklike esemete kindlustuskaitset. Kindlasti tuleb varguses fikseerida kohalikus politseis.

9. Kaitse end ootamatute kulude eest

Reisipiletite ja majutuse soetamine võib olla küllaltki suur väljaminek. Paraku ei ole tavapäratu, et reisikavas tuleb ette muudatusi. Näiteks lükatakse edasi lennureisi, mistõttu ei jõua reisija enam järgmisele lennule või laevale. Selliste ootamatustega kaasnevad sageli rahalised kulutused, mille eest aitab kaitsta reisitõrkekindlustus.

„Kindlustus hüvitab kulutused, kui regulaarliinil sõitev lennuk hilineb või ei välju näiteks ilmaolude või loodusõnnetuse, tehnilise rikke, liiklusõnnetuse, ootamatu liiklusummiku, teesulu või ümbersõidu tõttu,” selgitab Žemkov. „Lisaks on reisitõrkekindlustusest abi näiteks siis, kui reisija peaks vahetult enne reisi ootamatult haigestuma ning reisi ära jätma,” lisas ta. Riskikindlustuse valdkonna juhi sõnul võiks reisitõrkekindlustuse summa  olla vähemalt sama suur või isegi suurem kui reisi jaoks tehtud kulutused (näiteks transport, majutus ja muud teenused).