Suvine puhkus välismaal: terviserikked ja reisitõrked võivad kalliks maksma minna
Statistikaameti andmetel tegid eestlased möödunud aastal ligi 1,5 miljonit ööbimisega välisreisi, millest enam kui pool tehti puhkuse eesmärgil. Suvised puhkusereisid ei tähenda aga alati vaid puhkust ja päikest. Viimastel aastatel on Euroopas sagenenud kuumalained ja ekstreemsed ilmastikunähtused, mis suurendavad nii terviserikete kui reisitõrgete riski. Oleme seda näinud ka käimasoleval suvel.
Eestlaste meelissihtkohad reisimiseks on jätkuvalt naaberriigid Soome, Läti ja Rootsi ning Lõuna-Euroopast Hispaania ja Itaalia, kuhu tehakse nii auto- kui ka lennureise. Ent just Lõuna-Euroopa sihtkohad on viimasel ajal silmitsi seisnud üha äärmuslikumate ilmastikuoludega. Ka hiljutine Euroopa kliimaraport näitab, et möödunud aasta oli meie maailmajao ajaloo kõige kuumem, tuues kaasa ootamatuid ilmastikunähtusi nagu kuumalained ja üleujutused.
Swedbanki riskikindlustuse allosakonna juht Eivo Kisand tõdes, et reisikindlustuse kahjuavalduste arv oli möödunud suvel suurem kui sellele eelnenud aastal. Juhtumitest mitmed on justnimelt olnud seotud kuumalainetest põhjustatud terviseprobleemide ja reisitõrgetega.
Kuumalained võivad tekitada tõrkeid ka lennuliikluses. Nimelt võib äärmuslik kuumus kahjustada lennuradu ja mõjutada lennujaamade tööd. „Seetõttu on kuumalainete ajal tavapärasest rohkem lendude hilinemist, tühistamist või ümbersuunamist, mis omakorda tekitab reisijatele lisakulusid,“ nentis Eivo Kisand.
Euroopa ravikindlustuskaart ei pruugi alati aidata
Kisandi sõnul on suvistel reisidel sagedased tervisemured päikesepiste ja kuumarabandus. Samuti esineb vedelikupuudusest tingitud minestamist ja vererõhu kõikumist, eriti eakamatel inimestel või neil, kel on kroonilised haigused.
Kisand nentis, et kui terviserike või õnnetus tabab inimest reisil, võivad sellega kaasnevad kulud olla märkimisväärsed, eriti juhul, kui inimene vajab haiglaravi. „On esinenud juhtumeid, kus raviarved on ulatunud kümnetesse tuhandetesse eurodesse – ka kuuekohalised raviarved ei ole kindlustuse jaoks võõrad,“ ütles ta. „Eriti kalliks võivad osutuda olukorrad, kus vajatakse eritransporti, näiteks helikopteriga haiglasse toimetamist või meditsiinilist lennutransporti tagasi Eestisse.“
Ehkki alati on mõistlik veenduda, et reisides oleks kaasas kehtiv Euroopa ravikindlustuskaart, ei pruugi see ekspertide sõnul katta kõiki tekkivaid kulutusi. „Kehtiva kaardiga pakutakse Eesti turistidele meditsiinilist abi küll samadel tingimustel kui kohalikele, kuid see tähendab, et voodipäevatasud, ravimite eest maksmine ja muud kulud jäävad sageli patsiendi enda kanda,“ selgitas Kisand.
Seetõttu tasub enne reisile minemist hoolikalt läbi mõelda, millised riskid võivad sihtkohas ette tulla ning kuidas end nende vastu kaitsta. Hea lahendus siinkohal on reisikindlustus, mille kaitsed on aegsasti sätitud vastavalt konkreetse reisi plaanidele ja olemusele.
„Õigeaegselt sõlmitud ja piisava kaitsega reisikindlustus tuleb appi ka siis, kui lend või laev hilineb või jääb üldse väljumata. Näiteks ekstreemsete ilmaolude, loodusõnnetuse, tehnilise rikke, liiklusõnnetuse ja muu seesuguse tõttu,“ ütles ta. „Niisamuti katab see kaotatud pagasi kulud, kui peaks juhtuma, et kohver lennujaamas varastatakse,“ lõpetas Kisand.
Faktikast: Suvise reisija ABC
- Joo palju vett ja väldi liigset alkoholi tarbimist
- Pane selga heledad riided ning peakate
- Uuri eelnevalt, kas majutuskohas on konditsioneer
- Väldi suurt füüsilist pingutust keskpäevase päikese käes
- Sõlmi reisikindlustuse leping vastavalt oma reisi sisule ning ära unusta mõelda ka reisitõrke ning pagasi kindlustuskaitsele.
Reisikindlustust pakub Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
