Parkimisplatsil toimunud plekimõlkimise remondikulud võivad küündida tuhandetesse eurodesse
Eestis on selle aasta esimese kuue kuu jooksul Liikluskindlustuse Fondi andmetel registreeritud ligi 16 000 liikluskindlustuse juhtumit. See tähendab keskmiselt 92 juhtumit päevas. Olgugi et antud numbri sees on ka suuremad õnnetused, moodustavad juhtumitest valdava osa siiski väiksemamahulised plekimõlkimised. Liikluskeerises ja parklates aset leidvad pisemad juhtumid võivad esmapilgul näida tühistena, kuid ekspertide sõnul nõuavad taolised äpardused tihti ulatuslikke ja kulukaid remonttöid.
Kas uued autod on vanadest kehvema koostekvaliteediga?
Mitmeid tuntud autobrände nagu BMW, MINI, Land Rover, Mazda, Ford ja BYD esindava Inchcape Estonia järelteeninduse juht Rego Rooste selgitas, et kuigi enamike inimeste jaoks võib tunduda, et parklas või foori taga madalal kiirusel juhtunud avarii tagajärjeks on üksnes veidi kriibitud värv, siis sageli võivad kahjud olla oodatust suuremad. Viimast mitte seepärast, et tänapäeva autod oleks varasematest nõrgemad, vaid eeskätt just turvalahenduste ja tehnoloogiliste abivahendite kiire arengu tõttu.
“Moodsad autod on loodud viisil, kus liiklusõnnetuse käigus tekkivad jõud hajuvad võimalikult palju auto keresse, et mõjutada nii vähem sõitjateruumis viibivaid inimesi. See tähendab, et kere- ja raamidetailid on loodud deformeeruma ning seeläbi reisijaid kaitsma. Nii on küll turvalisem, ent ühtlasi toob see endaga tihtilugu kaasa vajaduse ka pärast väiksemaid avariisid erinevaid detaile välja vahetada, kuna näiteks eesmine põrkeraud või auto raami osad võivad viga saada ka üsna madalatel kiirustel toimunud avariide puhul,” lausus ta.
Kui enamasti saab uue autoga ka pärast taolisi väiksemaid avariisid edasi sõita, siis hoiatab Rooste, et seda tasuks vältida ning teostada esinduses avariijärgne kontroll. Kuna ohutust tagavad komponendid on võinud saada viga, siis ei pruugi need enam järgmiste avariide puhul piisavat kaitset pakkuda.
Ohutuse kõrval toob väiksemate plekimõlkimiste korral remondivajaduse kaasa ka tehnoloogia kiire areng. “Tänapäeva autod on täis erinevaid sensoreid ja muud tundlikku tehnoloogiat, mis võivad kergesti viga saada. Isegi madalal kiirusel toimunud avarii puhul ei ole välistatud, et tuleb välja vahetada auto ninas paiknevad radar, lasersensorid, parkimisandurid või muud detailid. Kui need korrapäraselt ei tööta, ei tööta ka juhiabid,” rõhutas Rooste.
Kulukad avariid
Seetõttu võib ka tühisena tunduv liiklusõnnetus kokkuvõttes muutuda üsnagi kalliks. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on selle aasta esimese kuue kuu jooksul ühe kindlustusjuhtumi keskmine kahju ulatunud ligi 2400 euroni. Suuremate avariide kulud küündivad aga sadadesse tuhandetesse eurodesse või kõrgemalegi.
Swedbanki riskikindlustuse allosakonna juht Eivo Kisand selgitas, et kui õnnetusjuhtum on tekkinud teise osapoole süül, siis katab kulud tema liikluskindlustus. Kui aga juhtumis ollakse ise süüdi – näiteks sõites foori taga otsa eesolevale sõidukile või riivates parklas teist autot – tuleb kaskokindlustuse puudumisel oma masina paranduse eest ise tasuda. Kaskokindlustus aitab kannatanut muuseas ka siis, kui õnnetuse põhjustaja lahkus sündmuskohalt ja teda ei ole võimalik tuvastada.
“Arvestades potentsiaalseid kulusid, on kaskokindlustus enamike autoomanike jaoks mõistlik valik. Kui liisingusse soetatud sõidukid peavad alati olema kindlustatud kaskokindlustusega, siis muudel juhtudel on lepingu sõlmimine inimeste enda vaba voli. Kaskokindlustust sõlmides tuleb tähelepanelikult vaadata tingimusi ja tegelikku kaitseulatust. Soodsaim lahendus võib küll katta baasvajadused, kuid tuua kaasa ka ootamatuid üllatusi. Statistika näitab, et plekimõlkimised on Eesti liikluses suhteliselt sage nähtus ja miski, mis võib tabada reaalselt kõiki sõidukiomanikke,“ võttis Eivo Kisand kokku.
Liiklus- ja kaskokindlustust pakub Swedbank P&C Insurance AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajadusel konsulteeri asjatundjaga.
