Üha rohkem puuduva töövõime juhtumitest elukindlustuses on seotud pahaloomuliste kasvajatega
Eelmisel aastal oli Swedbanki hüvitatud elukindlustuse kahjuavaldusi kokku 1799. Paljud kindlustusjuhtumid olid seejuures seotud pahaloomuliste kasvajatega.
Kokku hüvitas Swedbank möödunud aastal elukindlustuse kahjujuhtumeid ligikaudu 3,5 miljoni euro ulatuses. Suurim väljamakse oli ligi 250 000 eurot, mis oli seotud puuduva töövõimega inimese laenu hüvitamisega. “Kahjuks näeme oma statistikast, et elukindlustuse juhtumid on sageli seotud haiguste, eriti pahaloomuliste kasvajatega. Sageli arvatakse, et haigestuvad enamasti vanemad inimesed, kuid näiteks puuduva töövõime korral on keskmine kahjuhüvitise saaja 44-aastane naine, surmajuhtumite korral 46-aastane mees ning traumade korral 36-aastane meesterahvas,” ütles Swedbanki elukindlustuse valdkonnajuht Eleriin Reinmann.
Eelmise aasta kahjujuhtumitest oli 1718 seotud traumaga, 31 puuduv töövõimega ja 48 juhul oli tegu surmaga. “Puuduva töövõime põhjustasid üle poolte juhtudest pahaloomulised kasvajad ning lisaks veel närvisüsteemi haigused ja vaimsed- ning käitumishäired. Ka surmajuhtumitest olid 77% seotud haigustega ning peamisteks põhjusteks vereringehaigused ja pahaloomulised kasvajad,” lisas Reinmann.
Ta rõhutas, et oma tervise eest tuleks hoolitseda juba noores eas. “Maailma tervishoiuorganisatsiooni vähiteadlaste rahvusvaheline agentuur prognoosib 2050. aastaks uute vähijuhtumite arvu kasvu 77%. Selle peamised põhjused on suitsetamine, alkohol, ülekaalulisus. Seetõttu on äärmiselt oluline käia regulaarselt kontrollis ning sõeluuringutel.”
Kes peaks tegema endale elukindlustuse?
Elukindlustuse peale võiksid mõelda inimesed, kelle pere väljaminekud on kasvõi osaliselt ühe inimese õlul, leibkonnal on tasumata laenukohustusi või puudub piisav rahatagavara õnnetuste korral. “Raske diagnoos võib tulla nagu välk selgest taevast. Kindlustus ei aita küll tervist parandada, aga võib olla inimesele ja tema perele suureks rahaliseks abiks. Hüvitist makstakse välja näiteks raske haiguse ravi ajal, kui inimesele on määratud puuduv töövõime, mille tõttu on elatise teenimine raskendatud või sootuks võimatu. Samuti makstakse hüvitis inimese perele tema surma korral,” selgitas Reinmann.
Kõige kasulikum on elukindlustuslepingut sõlmida siis, kui ollakse veel noor ja terve, sest vanusega suurenevad terviseprobleemid ja seetõttu ei ole mõistlik lepingu sõlmimist edasi lükata. “Kui terviseprobleemid on juba ilmnenud, peab olema valmis selleks, et kindlustusleping võib tulla kallim või kindlustusandja keeldub lepingut sõlmimast. Tark on otsustada kindlustada pigem varem kui hiljem, et vältida hilisemat pettumust,” ütles ta. Lisaks tuleks arvestada, et teatud terviseprobleemide või õnnetuste tagajärjel võib tööle asumine olla keeruline. Seetõttu sisaldab elukindlustus puuduva töövõime lisakindlustuskaitset, mis on abiks puhkudel, kus tervisest tulenevalt ei ole võimalik enam tagasi tööturule naasta ja sissetulekut teenida.
Kuidas valida elukindlustuse summa?
Elukindlustuse summa on kokkulepitud hüvitis, mille suurusest sõltuvad igakuised kindlustusmaksed. “Kindlustussumma valimisel on oluline tagada, et see kataks vähemalt kolme aasta sissetuleku ning kõik kohustused – nagu laenud, liisingud, järelmaksud ja väikelaenud,” ütles Reinmann. Tema sõnul võiks elukindlustuse summa olla selline, et kindlustushüvitisega oleks võimalik katta kõik finantskohustused ning jääks üle ka elamiskuludeks ning vajadusel elu ümberkorralduseks.
Mis elukindlustus maksab? Kindlustusmakse sõltub vanusest, valitud kindlustussummast, tervisest ja muudest riskidest. “Soovitusliku kindlustussumma arvutamiseks ja lepingu sõlmimiseks on võimalik Swedbanki koduleheküljel proovida elukindlustuse kalkulaatorit. Sealsed kolm sammu selgitavad elukindlustuse võimalusi, et klient mõistaks paremini, mida ta peab tegema ja mida elukindlustusest lõppkokkuvõttes saab,” rääkis Reinmann. Tegu on uuendatud kalkulaatoriga, mis annab selge ettekujutuse kindlustussummast ning kuumaksete suurusest.
Kindlustussummat on mõistlik korrigeerida teatud elusündmuste korral, näiteks laenu võttes või sissetuleku suurenedes. “Arvestama peaks veel sellega, et summa suurendamisel on vajalik uuesti esitada tervisega seotud andmed. Seetõttu on lepingut sõlmides tark valida kohe veidi suurem summa, sest riske hinnatakse lepingu sõlmimise hetkel,” rääkis Reinmann.
Kindlustussummad erinevad riigiti
Euroopa vanema ja arenenud elukindlustusturu näidetel on soovitus kindlustada oma 3–5 aasta sissetulek. Näiteks Inglismaal soovitatakse kindlustussummaks valida vähemalt 4–5 aasta, Rootsis kolme ja Austrias viie aasta töötasu. Kolme aasta sissetulekuga arvestamine on enimlevinud soovitus üle maailma, kuna selle aja jooksul on võimalik teha elus ümberkorraldusi, et uue olukorraga toime tulla. Reinmanni sõnul on Eesti elukindlustusturg veel noor ja seetõttu on Swedbanki soovitatav summa järk-järgult suurenenud.
