„Adolescence“ ja noorte haavatavus – kiusamine võib olla ööpäevaringne ja varjatud

Vaid loetud nädalatega tõusis „Adolescence“ üheks Netflixi üheks kõigi aegade populaarsemaks sarjaks, kogudes üle maailma enam kui 124 miljonit vaatamist. Ka Eestis on sellest saanud tõeline fenomen. Sari püsis mitu nädalat järjest Netflixi vaadatuima saatena ning puudutas paljusid oma ausa ja otsekohese käsitlusega noorte üksindusest, kiusamisest ja kuuluvusvajadusest.

Sellega tõstatas sari olulise küsimuse ja tekitas ühiskonnas diskussiooni teemal, kuidas noorte poiste hoiakud on muutunud ja millisel määral avaldavad neile mõju sotsiaalmeedia mõjuisikud. Ühtlasi juhiti tähelepanu sellele, et vanemad ei pruugi märgata sotsiaalmeedias toimuvat kiusu.

„Kiusamine on ajas muutunud ning seda peamisel interneti ja sotsiaalmeedia laialdase kasutuse tõttu. Kiusamine on muutunud sagedasemaks ja tihti varjatuks,“ selgitab SA Kiusamisvaba Kooli tegevjuht ja juhatuse liige Triinu Purru. Kui varem lõppes kiusamine klassiruumi uksest väljudes, siis praegu kandub see sotsiaalmeediasse, veebivestlustesse ja isegi online-mängudesse. „Kiusamine ei lõpe enam koolipäeva lõppedes – see on ööpäevaringne,“ nendib Purru.

Lapsed on tihtilugu vanematest uute digitaalsete suhtluskanalite, online-mängude ja platvormide osas mitu sammu ees. „Sarjad nagu „Adolescence“ mõjuvad aga sageli nii võõra ja jahmatavana, sest lapsevanematel puudub tihti ülevaade, millistes keskkondades ja rakendustes lapsed tegelikult igapäevaselt viibivad ning millist infot seal jagatakse. Paljud vanemad pole kursis oma laste digiseadmetes toimuvaga,” märgib Purru. Küberkiusamine ongi sageli täiskasvanute jaoks anonüümsem ja nähtamatum, kuid võib olla laste jaoks emotsionaalselt sügavalt haavav.

Manfluencer’id: kuuluvustunde otsing

Viimastel aastatel on noorte mõjusfääri lisandunud veel üks murettekitav nähtus: manfluencer’id, kelle hulka kuulub ka kurikuulus Andrew Tate. „Sellised isikud pakuvad sageli lihtsustatud ja radikaalseid vaateid meeste ja naiste rollidest, mis võivad noorte seas levida. Noored poisid on sageli haavatavad, kuna need mõjutajad võivad pakkuda neile kuuluvustunnet ja identiteedi, kuid samal ajal tugevdavad kahjulikke stereotüüpe ja soorolle. Selline mõju võib viia noored teed otsima, mis ei soosi emotsionaalset tasakaalu ega vastutustundlikku käitumist,“ kirjeldab Purru.

„Adolescence“ peegeldab seda vastuolu teravalt: kuidas võimekad, ent sisemiselt üksikud noored satuvad mõjutuste võrku, mis võivad viia neid järjest radikaalsemate hoiakuteni. „Noored ise on jaganud, et tegelikult on keeruline tõmmata piiri, kust algab kiusamine ja kuhu maani võiks tegelikult juba päris ebameeldivat ja halba tunnet tekitavat suhtlust pidada veel nn normaalseks ja ära kannatada. Teatud halvustamine ja haiget tegemine tundub olevat mingites suhtlusgruppides normiks muutunud. Ja siis on väga keeruline kiusamisele vastu astuda. Just seda normi nihutavadki sageli populaarsed sisuloojad,“ lisab SA Kiusamisvaba Kooli kvaliteedijuht ja juhatuse liige Kristiina Treial.

Teema aktuaalsust peegeldab fakt, et Swedbank lisas mõnda aega tagasi oma elukindlustuse pakkumise juurde kiusamisvastase teenuse, mis aitab lapsevanemaid ja nende 6–17-aastaseid lapsi kiusamisjuhtumite korral, toetades ligipääsu psühholoogilise nõustamisele.

„Last mõjutab eelkõige kasvukeskkond. Toetades last ümbritsevat struktuuri, saame omakorda last paremini aidata. Nõustamisteenus keskendubki valdavalt lapsevanematele, et koostöös leida põhjused, miks laps on sattunud kiusatava või ka kiusaja rolli, ning leida lahendusi, mida lapsevanem saab ette võtta, et oma last aidata,” ütleb Swedbanki kiusamisvastane teenuse osutaja Fonds Plecs Eesti esindaja, psühholoog Rita Rätsepp.

Mida saavad vanemad märgata ja teha?

Lapsevanemad võiksid olla esimesed, kes märkavad, kui laps on sattunud kiusamise ohvriks, olgu see koolis või internetis. Muutused lapse käitumises, nagu soovimatus kooli minna, ärevus, sulgumine või ootamatud negatiivsed hoiakud teiste suhtes on märgid, mis vajavad tähelepanu. Samuti võivad hoiatavad olla suurenenud huvi anonüümsete suhtluskanalite vastu või ootamatult agressiivne ja radikaalne keelekasutus.

„Vanemad peaksid küsima avatud ja arusaadavaid küsimusi, nagu: „Kuidas täna koolis läks?“ või „Mis sulle täna rõõmu valmistas?“ Need küsimused aitavad lastel jagada oma tundeid ja mõtteid ning annavad sellega vanematele võimaluse märgata muutusi, mis võivad viidata kiusamisele või teistele probleemidele. Samuti on oluline mitte katkestada last ega anda hinnanguid, vaid pakkuda mõistmist ja toetust,“ ütleb Purru.

„Kiusamine võib saata last kõikjal, kus ta viibib. Kahjuks ei pruugi kodu tihtipeale olla see turvasadam, kuhu varjuda. Nii kiusaja kui ka kiusatava käitumist mõjutavad paljuski kodune keskkond ja peresuhted, sotsiaalsed ning materiaalsed aspektid, samuti sotsiaalsed oskused ja eneseregulatsioon,“ sõnab Rätsepp. „Kiusamisel võivad olla tõsisemad tagajärjed, kui arvame. Seejuures pole vahet, kas kiusamine on korduv või ühekordne. Jälg sellest jääb ikka. Suuremal või väiksemal määral võib see saata inimest kogu elu. Seetõttu on eriti oluline otsida abi ja saada tuge.“

„Tegelikult saab iga lapsevanem ja õpetaja juba praegu teha ennetustööd, et kaitsta lapsi nii küberkiusamise kui ka radikaliseerumise eest. Kõige tähtsam on usaldus – mitte ainult sõnades, vaid igapäevases huvis lapse tegemiste vastu ja kaasamõtlemises. Netiturvalisuse reeglite arutamine võiks muutuda sama tavapäraseks kui liikluseeskirja selgitamine. Lapsele tuleb anda kindel teadmine: kui midagi internetis hirmutab, solvab või tekitab halba tunnet, siis võib alati tulla ja rääkida – ja vanem aitab otsida koos lahenduse,” võtab Kristiina Treial kokku.

Kiusamisvastane teenus on elukindlustuse klientidele lisaväärtus

Swedbanki elukindlustuse juurde kuuluvat kiusamisvastast teenust pakub Fonds Plecs koos kogenud Eesti spetsialistidega. 2023. aastal loodud võimalus on olnud aktiivselt kasutuses. Ainuüksi 2024. aastal avati kiusamisvastase teenuse osutamiseks 32 juhtumit. Neist õnnestus aasta jooksul lahendada 23 ja avatuks jäi üheksa kaasust.

Kiusamisvastane teenus toetab lapsevanemaid ja nende 6–17-aastaseid lapsi. Sealjuures näeme juhtumitest, et noorim abisaaja on olnud 7-aastane laps, keskmiseks vanuseks on aga 12 aastat. Teenus sisaldab ühe lapse kohta aastas kuni 12 psühholoogilise nõustamise sessiooni ja selle vajadust hindab psühholoog. Abi saavad mõlemad – nii laps kui ka vanemad.

Kiusamisvastane teenus lisandus iga elukindlustuslepingu juurde automaatselt. Selle teenuse kasutamine ei mõjuta mingil moel kindlustuslepingu tingimusi – näiteks kindlustusmakseid või riskihindamist –, vaid on elukindlustuse klientidele kindlustuslepingu juures lisaväärtus.

Kindlustust pakub Swedbank Life Insurance SE, kelle kindlustusagendina tegutseb Swedbank AS. Tutvu tingimustega aadressil www.swedbank.ee ja vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga.