Eesti ekspordisektori väljavaade paraneb
Eesti päritolu kaupade eksport on näidanud kevadest alates tugevat kasvu. Kuigi paljuski lükkab seda tagant hindade tõus, on ka ekspordimahtude suurenemine päris korralik. Kui juulis suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses jooksevhindades 10%, siis püsivhindades jäi see esialgsete hinnangute järgi 4% lähedale.
Pool ekspordikasvust tuli mineraalsetest toodetest
Ligi pool juulikuisest jooksevhindades kasvust tuli mineraalsetest toodetest, peamiselt põlevkivikütteõlist, mille hinnad on teinud kiire tõusu. Ilma mineraalsete toodeteta oli ekspordikasv poole väiksem ehk ligi 5%. Samas suurenes mineraalsete toodete väljavedu ka mahtudes ehk ilma hinnakasvu mõjuta. Lisaks mineraalsetele toodetele aitas ekspordikasvule rohkem kaasa erinevate elektrimasinate, puittoodete ja kokkupandavate ehitiste väljavedu. Riikide võrdluses tuli pea kaks kolmandikku Eesti päritolu kaupade ekspordikasvust Singapuri suunal. Selle taga olid jällegi mineraalsed tooted, sealhulgas põlevkivikütteõli ja selle kaubagrupi kiiresti tõusnud hinnad.
Seitsme kuu kokkuvõttes oli ekspordikasv mõõdukas
Tänavu seitsme kuuga on Eesti päritolu kaupade eksport kasvanud aastases võrdluses 6%, püsivhindades veidi vähem. Suurima mõjuga (39%) oli elektriseadmete väljaveo suurenemine, millele järgnesid erinevad masinad ja seadmed ning mineraalsed tooted. Riikide võrdluses on seitsme kuuga suurenenud eksport kõige rohkem Hollandisse, Soome, USA-sse ja Leetu. Soome suunal on ekspordikasv olnud küll laiapõhjalisem, kuid suurema mõjuga oli elektriseadmete, raud- ja terastoodete ning erinevate masinate ja seadmete väljavedu. Vähenes aga puittoodete eksport. Leedu suunal on ekspordikasvule aidanud enim kaasa elektriseadmete (peamiselt akude) ning veesõidukite väljavedu, Hollandi suunalise ekspordikasvu taga on mineraalsed tooted ning USA suunalt tuleb kasv peamiselt mobiilsideseadmetest.
Välisnõudlus suureneb
Euroala majanduskasv on olnud energiahindade tõusu ja tarneahelate häireid arvestades oodatust tugevam. Eesti suuremate ekspordipartnerite majandused kasvavad tänavu varem oodatust kiiremini. Eriti paistab silma Soome majanduskasv, mis peaks tulema pikaajalisest keskmisest lausa kaks korda tugevam.
Swedbanki hinnangul paraneb Eesti kaubanduspartnerite kaalutud SKP kasv sel ja järgmisel aastal, mis lubab prognoosida lähiajal vähemalt mõõdukat ekspordikasvu jätkumist. Eesti tööstusettevõtete hinnang tellimuste ja tootmise kasvu väljavaate kohta on paranenud ning ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab majandustegevust, on langenud alla pikaajalist keskmist.
See kõik viitab meie ekspordisektori väljavaate paranemisele. Suurenenud välisnõudlus ja eksporditellimused ei mõjuta ainult vahetult eksportivaid Eesti ettevõtteid, vaid ka nendega seotud tarneahelat. Seega peaks tugevnema ka kodumaine nõudlus – olgu siis majapidamiste ostujõu paranemise, avaliku sektori tellimuste või ka kohalike ettevõtete tootmissisendite nõudluse suurenemise kaudu.
Eestist eksporditud kaupade turuosa Euroopa Liidus on suurenenud
Eesti kaupade ekspordihindade kasv on tänavu kevadest alates kiirenenud ning selle taga on olnud peamiselt tööstuslikud õlitooted. Samas, on meie töötleva tööstuse ekspordihinnad tõusnud euroala keskmisega samas tempos, sealhulgas aeglasemalt kui Leedus ja Soomes, kuid kiiremini kui Lätis.
Kuigi Eesti tööjõukulud kasvavad tootlikkusest kiiremini, mis peaks justkui piirama konkurentsivõime paranemist, on siit eksporditud kaupade turuosa Euroopa Liidu riikide koguimpordis viimasel kahel aastal tõusnud. Ekspordi jätkusuutlikum kasv sõltub lisaks tugevamale välisnõudlusele ekspordisektori suutlikkusest suurendada tootlikkust investeeringute ja tehnoloogilise arengu kaudu, liikumisest suurema lisandväärtusega tootmise suunas ning kohanemisest kiiresti muutuvate ülemaailmsete tingimustega.
