Eesti ekspordisektori kasvu väljavaade on tänavu paranenud
Eesti kaupade ekspordi kasvudünaamika on tänavu olnud üsna heitlik. Vaadates aastast võrdlust, siis tänavusel esimesel kahel kuul see vähenes, märtsist juulini näitas ebaühtlast, kuid võrdlemisi tugevat kasvu ning nüüd augustis jäi see samale tasemele mullusega.
Samas on ekspordihindade kasv hoogsalt kiirenenud. Ilma hinnakasvu mõjuta Eesti päritolu kaupade ekspordimaht augustis aga vähenes. Kui jooksevhindades suurenes Eesti päritolu kaupade eksport tänavu kaheksa kuuga 5%, siis püsivhindades jäi kasv esialgsete arvestuste kohaselt poole väiksemaks.
Augusti ekspordikasvu pidurdas enim õlitoodete väljaveo langus
Vaatamata tugevale hinnakasvule pidurdas augustis Eesti päritolu kaupade ekspordikasvu enim tööstuslike õlitoodete väljaveo vähenemine. Suurem langus oli ka piimatoodete ja teravilja ekspordis, samas kui kasvu toetasid enim vask- ja terastooted.
Kaheksa kuu kokkuvõttes aitasid ekspordikasvule kõige rohkem kaasa elektriseadmete, erinevate masinate ja seadmete, õlitoodete ning kokkupandavate puitehitiste väljavedu. Enim pidurdasid ekspordikasvu piima- ja puittoodete ning mõõteseadmete ekspordi vähenemine.
Riikide vaatest pidurdas nii augustis kui ka kaheksa kuu kokkuvõttes ekspordi kasvu enim tööstuslike õlitoodete väljaveo langus Singapuri. Tänavu kaheksa kuuga on Eesti päritolu eksport suurenenud aga kõige rohkem Hollandisse, USA-sse, Leetu, Soome ja Rootsi.
Välisnõudlus suureneb
Euroala – kuhu suunatakse Eestist üle 60% kaupade väljaveost – keskmine majanduskasv jääb küll sel ja järgmisel aastal nõrgaks, kuid meie lähiriikide ja suuremate kaubanduspartnerite majandustel läheb paremini. Eriti paistab silma Soome, kus ootame nii tänavu kui järgmisel aastal pikaajalisest keskmisest ligi kaks korda kiiremat majanduskasvu.
Euroala ostujuhtide indeks tegi tänavu kevadel koos sõja puhkemisega Lähis-Idas ajutise languse, kuid on viimastel kuudel uuesti ja kiiresti paranenud. Samuti näitavad Rootsi kindlustunde näitaja ja ostujuhtide indeks sealset majanduse kosumist. See kõik viitab meie ekspordisektori väljavaate paranemisele.
Eesti eksportijad on oma positsiooni Euroopa turul parandanud
Eesti kaupade ekspordihindade kasv on tänavu kevadest alates kiirenenud. Samas on meie töötleva tööstuse ekspordihinnad tõusnud euroala keskmisega samas tempos, sealhulgas aeglasemalt kui Leedus ja Soomes, kuid kiiremini kui Lätis.
Eesti eksportijad on suutnud oma positsiooni Euroopa turul parandada, kuna siit eksporditud kaupade turuosa on EL-i riikide koguimpordis pikemas vaates tõusnud. 2022.-2024. aastatel kaotasime kiiresti turuosa, kuid viimasel paaril aastal on see uuesti kasvanud. Samas on olukord riigiti erinev – näiteks Saksamaa, Läti ja Leedu impordis on Eestist eksporditud kaupade osakaal viimastel aastatel suurenenud, kuid Soome impordis vähenenud. Rootsi turuosa pikaajaline langus on aga viimastel aastatel stabiliseerunud.
Selliste osakaalude suurenemise ja vähenemise taga võivad olla nii muutused ettevõtete eksporditurgude valikutes ja koos sellega ekspordistruktuuris, kaupade hindades, kuid ka muutused hinna- ja kvaliteediga seotud konkurentsivõimes.
Küll aga on Eesti tööstusettevõtete hinnang tellimuste ja tootmise kasvu väljavaate kohta paranenud ning ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab majandustegevust, on langenud alla pikaajalist keskmist. Septembrikuine hinnang tellimuste ja tootmise kasvu väljavaate osas küll halvenes, kuid ka varem on need näitajad erinevates suundades muutunud.
