Majanduskommentaar: nõudlus paraneb, kuid väliskeskkonnas on riske palju
Möödunud aastal tegi kaupade eksport Eestist küll võrdlemisi tugeva 7% kasvu, kuid see tulenes paljuski varasema aasta langusest ja sellest lähtuvast madalamast võrdlusbaasist. Samuti mõjutas seda reekspordi kiire kasv. Nii oligi Eesti päritolu kaupade eksport võrdlemisi mõõdukas, suurenedes aastases võrdluses 4%, kusjuures ka seda lükkas kiiremaks varasem ekspordilangus ja madalam võrdlusbaas. Kuna ekspordihinnad möödunud aastal tõusid 2%, oli ekspordikasv püsivhindades ehk mahu järgi tublisti tagasihoidlikum.
Kõige enam aitas Eesti päritolu kaupade ekspordikasvule möödunud aastal kaasa puittoodete, piimatoodete, kokkupandavate puitehitiste ning mineraalsete õlide väljaveo suurenemine. Samas pidurdas ekspordikasvu kõige enam teravilja ja puidutselluloosi väljaveo vähenemine.
Eksport Rootsi suurenes, kuid Soome vähenes
Riikide lõikes suurenes Eesti päritolu kaupade eksport enim Singapuri ja Poola. Tugevam kasv oli ka Lätti, Leetu, Rootsi, Saksamaale ja Itaaliasse. Seevastu pidurdas ekspordikasvu enim kaupade väljaveo vähenemine USA-sse, Soome ja Venemaale. Singapuri suunatud ekspordi taga olid mineraalsed õlid, Poola suunal kasvas eksport aga peamiselt puittoodete ning erinevate masinate ja seadmete väljaveo tõttu. USA-sse ekspordi languse taga olid peamiselt mobiilsideseadmed, samas kui Soome suunal oli ekspordilangus laiapõhjalisem. Enim mõjutas seda erinevate masinate ja seadmete, puittoodete, teraviljatoodete ning ehitusmaterjalide väljaveo vähenemine.
Välisnõudlus paraneb
Eesti tööstusettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta hakkas paranema juba 2024. aasta alguses ning möödunud aastal see jätkus. Prognoosime selleks aastaks Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemist – see peaks omakorda parandama ka välisnõudlust, mis lubab meie ekspordisektoril rohkem müüa. Läti, Leedu ja Rootsi majandused peaksid sel aastal kiiremini kasvama, kuid veidi paremini peaks minema ka Saksamaal ja Soomel. Kuigi Rootsi majandus peaks tänavu tubli kasvu tegema, ootab eluhoonete ehitust vaid tagasihoidlik taastumine. Samas on väliskeskkonnas riske ja ebaselgust jätkuvalt palju. Riske suurendavad USA kaubandus- ja välispoliitika, üha kasvav turukaitse maailmakaubanduses ning Hiinast ja mujalt Aasiast pärit kaupade tekitatav suurenev konkurents.
Ekspordisektori hinnang konkurentsivõime kohta paraneb
Kuigi Eesti ekspordihinnad on viimase viie aastaga võrreldes Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Saksamaaga kasvanud kõige enam, on Eesti tööstusettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime välisturgudel 2023. aasta lõpus saavutatud põhjast tublisti paranenud. Näiteks kui Eestist eksporditud kaupade osakaal euroala koguimpordis tegi 2022. aasta algusest paari aasta jooksul tugeva languse, siis viimase pooleteise aastaga on see hakanud uuesti taastuma ning lähenema pikaajalisele kasvutrendile. Selleks, et välisnõudluse paranemisest täit kasu saada, peab Eesti ekspordisektor oma konkurentsivõimet veelgi kasvatama, suurendama efektiivsust ning tegelema põhjalikumalt väliskeskkonnaga seotud riskide maandamisega.
Rohkem samateemalisi artikleid leiad meie blogi majanduskeskkonna rubriigist.
