Ekspordikasv on hoogustunud, kuid väliskeskkonnas on riske palju
Aprillis jätkus kaupade ekspordi tugev kasv – kaupade väljavedu suurenes aastases võrdluses 13%. Kuigi seda lükkas tagant 19% suurune reekspordi kasv (ehk varem imporditud kaupade edasimüümine teise riiki ilma olulise töötlemiseta), oli ka Eesti päritolu kaupade väljaveo kasv tugev – aastases võrdluses 10%. Tänavuse esimese nelja kuuga on kaupade kogueksport suurenenud 6% ja reeksport 13%. Eesti päritolu kaupade eksport on kasvanud 3%, kusjuures kasvu on näidanud just kaks viimast avaldatud kuud, märts ja aprill.
Kuigi tugevam kaupade eksport toetab majanduskasvu, ei saa Eesti majandus toota siin lõpptarbimiseks, investeerimiseks ja tootmiseks kõiki vajalikke kaupu. Nii ongi kaupade import ekspordist tublisti suurem ja see omakorda pidurdab majanduskasvu. Väliskaubandusbilansi hoiab aga positiivsena teenuste suurem eksport.
Eestit läbinud reeksport on koguekspordist olnud suure osakaaluga, moodustades tänavu sellest ligi 38%. Kui enim on reeksporditud sõidukeid, siis suurem kasv on tulnud elektrienergiast ning väärismetallidest.
Tänavu on enim suurenenud eksport Soome ja Rootsi
Eesti päritolu kaupade ekspordis on aga nelja kuuga suurenenud enim mineraalsete õlide ja mobiilsideseadmete väljavedu. Riikide järgi on väljavedu suurenenud kõige rohkem Soome ja Rootsi, vähenenud aga Singapuri. Soome suunalist ekspordikasvu on vedanud peamiselt eriotstarbelised masinad ja seadmed, kokkupandavad ehitised, õliseemned, metallkonstruktsioonid ja elektriseadmed. Rootsis suunal on aga domineerinud mobiilsideseadmete väljaveo suurenemine. Samuti on sellele turule tugevamat kasvu näidanud kokkupandavate ehitiste eksport. Singapuri suunal on väljaveo langus tulnud peamiselt mineraalsetest õlidest, kusjuures selle kauba eksport Singapuri ongi olnud väga volatiilne.
Tööstusettevõtete eksporditellimused suurenevad
Tööstusettevõtete eksporditellimused suurenevad ning üha väiksema osakaalu ettevõtete hinnangul piirab nõudlus nende tootmismahtude kasvatamist. Euroala majandus, kuhu Eestist suunatakse ligi 60% kaupade ekspordist, näitas esimeses kvartalis veel mõõdukat kasvu (ilma Iirimaa mõjuta) ning ka Rootsi, Soome, Läti ja Leedu kasvud olid korralikud. Eesti kaubanduspartnerite majanduskasv ja koos sellega nõudlus peaksid meie põhistsenaariumi järgi tänavu veidi paranema, mis lubab Eesti ettevõtetel eksportida. Kuigi tarneahelatega seotud probleemid on maailmas suurenenud, on nende ulatus seni veel koroonakriisiga ning ka 2021-2022. aastatega võrreldes väiksem.
Väliskeskkonnas on varasemast selgelt rohkem riske
Samas on väliskeskkonnas varasemast selgelt rohkem riske, mis võivad tegelikku olukorda halvemuse pöörata. Eesti ekspordihinnad on kasvanud viimase viie aastaga enam kui teistes Balti riikides, Soomes, Rootsis ja Saksamaal. Samuti on tööjõukulude kasv olnud tootlikkuse kasvuga võrreldes liiga kiire, mis aga tähendab hinnapõhise konkurentsivõime halvenemist. Tööjõu kallinemise ja ka selle nappuse tõttu on ettevõtetel üha olulisem investeerida oma tootlikkuse suurendamiseks.
