Eesti päritolu kaupade eksport on nõrgenemas
Statistikaameti andmetel oli juulikuine kaupade ekspordi kasv Eestist küll tugev, suurenedes aastases võrdluses 9%, kuid selle taga oli ligi veerandi võrra kasvanud reeksport, peamiselt imporditud mineraalsete toodete ja transpordivahendite taasväljavedu. Eesti päritolu kaupade eksport aga vähenes protsendi võrra. Viimati vähenes Eesti päritolu kaupade eksport möödunud aasta augustis. Vaatamata juulikuisele langusele, suurenes Eesti päritolu kaupade eksport aasta esimese seitsme kuuga 5%, mida kannustas peamiselt tugev esimene kvartal.
Oluline mõju ekspordi vähenemisest USA-sse
Kõige enam mõjutasid juulis ekspordi langust puittoodete ja tööstuslike õlide väljaveo vähenemine, mille taga oli ka nende kaupade hinnalangus. Enim aga suurenes elektriseadmete, eelkõige just mobiilsideseadmete väljavedu. Mobiilsideseadmete eksport suurenes peamiselt Rootsi ja Mehhikosse, kuid vähenes enim USA turule. Mobiilsideseadmete eksport on pikemas ajavaates olnud üsna volatiilne. Viimane väljaveo tipp jäi möödunud aasta oktoobrisse. Tänavu juuliks oli mobiilsideseadmete eksport vahepealse ajaga kukkunud 36%, USA-sse aga lausa 97%.
Riikide järgi tuli tugevaim kasv Gibraltarile veetud tööstuslikest õlidest, kust need ilmselt mujale edasi liikusid. Samuti suurenes eksport suuremal määral veel Rootsi ja selle taga olid peamiselt mobiilsideseadmed. Lisaks tõusid veel esile raud- ja terastoodete ning kokkupandavate ehitiste väljavedu. Enim langes Eesti päritolu eksport aga Singapuri ja USA-sse. USA suunalise kukkumise taga oli juba mainitud mobiilsideseadmete, Singapuri suunal aga tööstuslike õlide väljaveo vähenemine.
Tööstusettevõtete kindlustunne on viimastel kuudel saanud tagasilöögi
Tööstusettevõtete kindlustunne on aasta tagusega võrreldes parem, kuid viimastel kuudel on toimunud väike tagasilöök. Ühest küljest on ettevõtete lähikuude ootused tootmise kasvatamiseks halvenenud, kuid hinnang eksporditellimuste kohta paraneb. Küll on aga tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul erakordselt pessimistlik. See halvenes järsult 2022. aasta teisel poolel, koos Vene turu kadumisega ja kiire inflatsiooniga, ning pole siiani taastunud.
Välisnõudlus peaks veidi paranema
Euroala majandus, kuhu suunatakse Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist, kasvas aasta esimesel poolel küll üsna hästi, kuid selle taga peituvad suured sektoripõhised erinevused ja töötleva tööstuse jaoks on olukord endiselt keeruline. Ettevõtete kasvu väljavaateid ei halvenda mitte ainult ekspordibarjäärid USA-sse, vaid ka suurenev konkurents Aasia riikidest.
Vaatamata ebakindlale väliskeskkonnale ning USA kaubanduspoliitikast ja kõrgematest tollimaksudest põhjustatud pingetele, peaks välisnõudlus tasapisi paranema. Järgmisel aastal on Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ja Saksamaal oodata paljuski sisenõudluse toel majanduskasvu paranemist. Leedu on Eesti eeskujul otsustanud lubada varajased väljamaksed teisest pensionisambast. Suur osa väljavõetud rahast jõuab tõenäoliselt tarbimisse, kuid ka kinnisvaraturule ning ühtlasi kasvavad investeeringud finantsinstrumentidesse. See kiirendab küll järgmisel aastal Leedu majanduskasvu ja suurendab nõudlust, kuid muudab need lähiaastatel volatiilseks.
Euro tugevnemine dollari suhtes muudab imporditud tootmissisendid soodsamaks
Euro on vastu dollarit tugevnenud juba üle viimase kümne aasta keskmise taseme ja sellel tugevnemisel peaks veel veidi ruumi olema. Ühest küljest mõjub dollari nõrgenemine antud valuutas ekspordile kahjulikult, kuid see muudab ka dollaris sisseostetud kaubad soodsamaks. See peaks, vähemalt osaliselt, kompenseerima nõrgenenud dollari kahjulikku mõju ekspordile.
Samas, kuigi see kehtib kogumajanduse kohta, võib see üksikuid ettevõtteid erinevalt mõjutada, kuna dollaris eksporditud ja imporditud kaupade osakaalud võivad olla väga erinevad. Samuti tuleks arvestada, et Eestis toimub suurem enamus väliskaubandustehingutest euros.
Rohkem majandusteemalisi artikleid leiad meie blogi majanduskeskkonna rubriigist.
