Ekspordi kõrval on Eesti majandus üha rohkem sõltuv ka impordist

On ilmne fakt, et Eesti majandus on oma väiksuse tõttu ekspordist sõltuv. Kuid meie majandus vajab kasvamiseks üha enam ka imporditud kaupu ja teenuseid.

Eesti kaupade ja teenuste eksport moodustas tänavu esimesel poolaastal 79% SKP-st, mis oli suurem kui Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Euroopa Liidus keskmiselt küündis antud osakaal vaid 50 protsendini. Töötleva tööstuse – peamise kaupu eksportiva majandusharu – ettevõtted müüvad välisturgudele umbes kaks kolmandikku oma toodangust.

Ekspordi mõju ulatub selgelt kaugemale vahetult eksportivatest ettevõtetest. Mõned aastad tagasi Tartu Ülikooli poolt tehtud uuringu järgi on Eestis ligi 30% eksportivaid ettevõtteid, kuid umbes 80% ettevõtetest on kodumaise tarneahela kaudu ekspordiga tihedalt seotud, asudes sellest kuni kahe sammu (ehk ettevõtte) kaugusel. Seega, paljud ettevõtted, kes ise ei ekspordi, on seotud eksportivate ettevõtetega, kas tootmissisendite tarnijatena või erinevate teenuste – näiteks transport ja logistika, hoonete, masinate ja seadmete hooldus jms – pakkujana.

Halvenenud väliskaubandusbilanss pidurdab majanduskasvu

Eesti ekspordis on kaupade eksport teenustest suurem ja nende osakaalud SKP-st on liikunud vastassuunaliselt – kaupade osakaal on pikemas vaates langenud, teenustel on see aga suurenenud. Näiteks, kui 2011. aastal oli kaupade ekspordi osakaal SKP-st 62%, siis nüüdseks on see langenud ligi 45 protsendini. Samal ajal on teenuste ekspordi osakaal tõusnud 24 protsendilt 32-ni, kusjuures suurem hüpe on toimunud just viimastel aastatel.

Kaupadel ja teenustel on Eesti väliskaubandusbilansile erinev mõju. Kuna Eestis veetakse kaupu rohkem sisse, kui eksporditakse, on meie kaupade väliskaubandussaldo olnud puudujäägis. Seda puudujääki kompenseerib aga teenuste kaubandussaldo üha kasvav ülejääk. Teisisõnu, me teenime teenuste ekspordist üha suuremat tulu võrreldes nende impordiga. Samuti sisaldavad teenused keskmiselt rohkem lisandväärtust, kui kaupade tootmine. Ligi kolmandik selle aastasest Eesti päritolu kaupade ekspordist on puittooted ja elektriseadmed, samas kui veidi üle poole teenuste ekspordist on koondunud erinevatele äri- ja ITK teenustele.

Nii ongi kokkuvõttes Eesti kaupade ja teenuste väliskaubandussaldo küll ülejäägis, kuid viimastel aastatel süvenenud kaupade saldo puudujääk on seda ülejääki koroonaeelse ajaga tublisti vähendanud. Väliskaubandussaldo mõjutab aga SKP arvestust. Selle ülejääk toetab majandust, kuna välismaalt teenitud tulu on sinna makstud kulust suurem. Ja vastupidi, puudujäägil on majandusele kahjulik mõju, eriti kui see puudujääk on püsiv ja süvenev.

Eesti on viimastel aastatel kulutanud juurde loodud lisandväärtusest rohkem

Miks siis on meie kaupade väliskaubandussaldo puudujäägis? Eksportimiseks mõeldud kaupade tootmiseks kasutatakse palju imporditud tootmissisendeid. Samuti sisaldab ligi kolmandik Eestis tehtud investeeringutest imporditud kaupu ning üle veerandi eratarbimisest ja enam kui kümnendik valitsussektori tarbimisest on imporditud kaubad ja teenused. Teenuste ekspordil on impordi sisaldus aga üldiselt väiksem.

Niisiis ei ole Eesti majandus sõltuv vaid ekspordist, vaid viimastel aastatel üha rohkem ka impordist. Kuigi kaupade eksport on eelmise aasta viimasest kvartalist alates taas suurenenud, oli see aastatel 2023-2024 tugevas languses. Samal ajal on era- ja valitsussektori tarbimise, mis kokku on ligi kolmveerand SKP-st (sealhulgas eratarbimine ligi pool), osakaalud tõusnud. Eratarbimise maht kasvas eriti kiiresti just koroonakriisist väljumisel ja kohe seejärel pensionisambast väljavõetud rahade kasutamise tulemusel, aastatel 2021-2022.

Viimastel aastatel on eratarbimine küll languses olnud ja ka sel aastal väga nõrk, kuid kolme aasta taguse tugeva kasvu mõju ulatub tänaseni. Kui era- ja valitsussektori tarbimisele lisada veel investeeringud ja ettevõtete varud, ehk vaadata kogu kodumaist nõudlust, siis on see inflatsiooni arvestamata olnud suurem, kui Eesti majanduses loodud lisandväärtus. Seega, Eestis on kulutatud rohkem, kui siin lisandväärtust juurde luuakse. See on aga suurendanud nõudlust impordi järele.

Kuigi kaupade ja teenuste eksport on kiiremini kasvanud hindade tõttu nüüd impordist veidi suurem, siis ilma inflatsiooni mõjuta ületab impordimaht siiski oluliselt eksporti.

Välisnõudlus paraneb

Meie kaubanduspartnerite nõrgenenud nõudlus on vähendanud ekspordivõimalusi ning eriti suur mõju on sellel olnud kaupade väljaveole. Lisaks nõrgemale nõudlusele, on ilmselt halvenenud ka meie ekspordi hinnapõhine konkurentsivõime.

Näiteks viimase nelja aasta jooksul on Eestist eksporditud kaupade hinnad tõusnud kiiremini, kui mitmel olulisemal kaubanduspartneril. Selleks, et Eesti ekspordisektor suudaks paremini oma kaupu välisturul müüa, peaks selle kulude konkurentsivõime paranema.

Madalamad intressimäärad soodustavad ettevõtetel investeerimist oma efektiivsuse parandamisse. Kui konkurentsivõimet hinnata kaubanduspartnerite juures ekspordi turuosa muutuse kaudu, siis saavutas Eestist väljaveetud kaupade turuosa euroalal (kuhu suunatakse veidi üle pole kaupadest), eesotsas põlevkiviõlide väljaveo erakordselt suure tõusuga, oma tipu 2022. aasta algul. Seejärel kukkus turuosa 2024. aasta keskpaigaks tublisti alla oma pikaajalist kasvutrendi ja on seejärel uuesti kindlal sammul paranenud.

Tasapisi on paranenud ka tööstusettevõtete hinnangud oma eksporditellimuste kohta. Vaatamata kaubanduspingetele maailmas peaks välisnõudlus järgmisel aastal mõõdukalt suurenema ning lubama Eesti ekspordisektoril oma kaupu rohkem müüa. Rootsi, Soome, Saksamaa ja teiste Baltimaade majanduskasvud peaksid järgmisel aastal paranema, mis eeldab ka nõudluse suurenemist. Samas, kui näiteks Rootsis on majanduskasv tervikuna juba kosumas, siis ehitussektori seis on paraku veel vilets, mis mõjutab olulist osa meie kaupade ekspordist. Ka Soome ja Saksamaa majanduskasvud ja nõudlus tulevad järgmisel aastal veel üsna kesised.

Kodumaise nõudluse kasv võib väliskaubandusbilanssi taas halvendada

Kuigi mõõdukas ekspordikasv järgmisel aastal jätkub, suurendab prognoositud eratarbimise ja investeeringute kasv impordinõudlust. Maksuküüru kaotamisega kaasnev majapidamiste ostujõu paranemine peaks järk-järgult eratarbimist suurendama, madalamad intressimäärad soodustavad ettevõtete investeeringuid ja ka valitsussektor on lubanud järgmisel aastal oluliselt suurendada oma investeeringuid, peamiselt kaitsesse ja taristusse.

Selle tulemusel peaks järgmisel aastal sisenõudlus ja koos sellega import suurenema, mis võib väliskaubandusbilanssi halvendada. Väliskaubandusbilansi halvenemine küll pidurdab majanduskasvu, kuid mainitud kodumaise nõudluse suurenemine, koos ekspordikasvu jätkumisega, peaks järgmisel aastal majanduskasvule siiski hoogu andma.