Ekspordikasv teises kvartalis aeglustus
Selle aasta esimesel poolel suurenes kaupade eksport Eestist aastases võrdluses 9%, sealhulgas kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%. Pärast esimese kvartali tugevat tõusu, ekspordikasv teises kvartalis siiski aeglustus. Kuigi esimese kvartali tugevama kasvu taga oli osaliselt ka aastatagune madalam võrdlusbaas, ongi Eesti kaupade eksport ajalooliselt olnud volatiilne. Püsivhindades, ehk ekspordihindade mõju arvestamata, jäi Eesti päritolu kaupade eksport esialgsetel andmetel teises kvartalis aastatagusega võrreldes samale tasemele.
Kuigi väliskaubanduspuudujääk teises kvartalis suurenes, oli selle muutus aastatagusega võrreldes tublisti väiksem kui esimeses kvartalis ja see tähendab väiksemat pidurit SKP kasvule. Mida aeglasemalt kaubanduspuudujääk suureneb, seda vähem negatiivse mõjuga on see majanduskasvule.
Riigiti suurenes eksport enim Singapuri ning USA suunal
Kaupadest suurenes esimesel poolaastal kõige rohkem puittoodete, elektriseadmete (eelkõige mobiilsideseadmete), piimatoodete, mõõteseadmete, tööstuslike õlide ning mööbli (eelkõige kokkupandavate ehitiste) väljavedu. Samas, kõikide nende kaupade ekspordikasv teises kvartalis aeglustus ning õlidel isegi vähenes.
Riigiti suurenes esimesel poolaastal eksport enim Singapuri, USA-sse, Hollandisse ja Poola, samas kui suurim kukkumine tuli Hispaania, Soome, Rootsi ja Venemaa turgudelt. Singapuri ekspordikasvu taga on peamiselt tööstuslikud õlid, USA suunalist eksporti kergitasid aga mobiilsideseadmed. Kuigi mobiilsideseadmete (5G seadmete) väljavedu USA-sse teises kvartalis aastases võrdluses vähenes ning juunis oli see lausa 83% väiksem möödunud aasta oktoobrisse jäänud tipust, siis selle kaubagrupi eksport ongi viimasel kaheksal aastal, tellimustest sõltuvalt, väga volatiilne olnud.
Tööstusettevõtete kindlustunne on taas halvenenud
Eesti tööstusettevõtete kindlustunne ja toodangu kasvuootused on küll tublisti paremad eelmise aasta esimesel poolel näidatust, kuid paraku on viimastel kuudel märgata selle halvenemist. Samuti on pidurdunud eksporditellimuste paranemine. Tõenäoliselt on selle taga USA kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus ja välisnõudlust tervikuna mõjutavad kaubanduspinged.
Kuigi aasta esimesel poolel tervikuna oli euroala – kuhu suunatakse Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist – majanduskasv veel päris korralik, siis teises kvartalis kasv pidurdus. Tõenäoliselt näeme USA tollitariifide suuremat mõju Euroopa majandusele ja selle nõudlusele aasta teisel poolel. Samas peaksid aeglasem inflatsioon ja intressimäärade langus koos suuremate kulutustega julgeolekule ja taristusse, eelkõige just Saksamaal, majanduskasvu ja sealset nõudlust toetama.
Euroala eksport USA-sse moodustab veidi alla 3% SKP-st, mis teeb selle USA tollimaksude suhtes vähem haavatavaks. Vaatamata sellele on sektoreid, mida tollimaksud tõenäoliselt rohkem mõjutavad – näiteks, auto-, terase-, alumiiniumi- ja farmaatsiatööstused.
USA kaubandustollide mõju Eesti ekspordile
USA oli tänavuse aasta esimesel poolel 5%-ga Eesti päritolu kaupade ekspordis kuues kaubanduspartner, sealjuures moodustas mobiilsideseadmete osakaal USA suunalisest ekspordist 27%. USA-sse suunatud ekspordi osatähtsus Eesti SKP-st ei ole suur – eelmisel aastal vaid 1,5%. Samas, USA turule avatud töötleva tööstuse – peamise kaupu eksportiva majandusharu – osakaal selle majandusharu kogulisandväärtusest ulatus mõni aasta tagasi 7%-ni.
USA tollimaksudel on Eesti majandusele tervikuna küll tagasihoidlik otsene mõju, kuid üksikutele tegevusaladele (näiteks, mobiilsideseadmete tootmine) võib nende mõju olla suurem. Sealjuures avaldub täiendav negatiivne mõju läbi nõrgeneva välisnõudluse.
Euro tugevnemine dollari suhtes mõjutab küll ükskuid tegevusalasid ja ettevõtteid Eestis, kuid selle otsene mõju kogu majandusele ei ole suur. Üldjuhul muudab euro tugevnemine dollari suhtes euroalal dollaris denomineeritud kaupade impordi soodsamaks ja halvendab ekspordi konkurentsivõimet. Samas ei ole sellel olulist mõju veel olnud. Euro tugevnemine on muutnud siinsetele ettevõtetele imporditud tootmissisendid odavamaks, mis aitab hoida eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. Euro on USA dollari suhtes tugevnenud küll üle 10 aasta keskmise taseme, kuid on veel endiselt nõrgem 20 aasta keskmisest. Eestis tehakse aga 97% piiriülestest tehingutest euros ja dollaris jääb see osakaal alla 2%.
Veel majandusteemalisi artikleid leiad meie blogist.
