Euroopa Keskpank ei muuda ka sel korral oma intressimäärasid
Euroopa Keskpank jätab üldise konsensuse kohaselt ka täna oma intressimäärad muutmata ja teatab tõenäoliselt, et edasised otsused sõltuvad sellest, kuidas euroala majandusel läheb. Keskpanga nõukogu liikmed on viimastel nädalatel andnud mõista, et senised keskpanga intressikärped on olnud piisavad, et tagada euroala inflatsiooni püsimine eesmärgiks seatud 2% juures. Keskpank on intressimäärasid langetanud alates möödunud aasta juunist kaheksal korral kokku 2 protsendipunkti ehk 200 baaspunkti ulatuses.
Euroala inflatsioon on kontrolli all
Teenuste hinnakasv on aeglustumas, mitteenergia tööstuskaupade hinnakasv on tagasihoidlik ja energiahinnad suures plaanis langevad. Samas on aastases võrdluses kiirenenud töötlemata toiduainete hinnakasv. Kuna toiduainetel on euroala tarbimiskorvis suur osakaal (14%), on neil ka suurem mõju koguinflatsioonile. Toiduainete hinnakasvu on kiirendanud kõrgemad maailmaturuhinnad, mille taga on näha ka ekstreemsema ilmastiku mõju. Alusinflatsioon, millest on energia ja toit välja arvatud ning mis peegeldab kodumaiseid hinnasurveid paremini, on püsinud viimastel kuudel stabiilsena.
Seega ei ole keskpangal intressimäärade langetamisega kiiret ja selle nõukogu ootab selgemaid signaale, kuidas USA tollitariifidega seotud kaubanduspinged euroala majandusele mõjuvad. Juba eelmisel, juulikuisel nõukogu kohtumisel, kus otsustati jätta intressimäärad 2% juures muutmata, ütles Christine Lagarde, et keskpank on oma rahapoliitikas sisenenud ooterežiimi.
Euroopa Keskpank ootab hinnakasvu aeglustumise jätkumist, sealjuures võivad tugevnev euro, odavam energia, teenuste hinnakasvu aeglustumine ja Aasia riikidest tuleva kaubanduse võimalik suurem ümbersuunamine Euroopasse inflatsiooni isegi oodatust enam pidurdada.
Euroopa majandus on näidanud vastupidavust
Euroala majandus on siiani püsinud vastupidavana. Tänavuse aasta esimesel poolel kasvas see aastases võrdluses 1,5%, mis on viimase kümne aasta keskmine tempo. Samas peaks USA kõrgemate tollimaksude mõju alles hakkama ilmnema. Kuigi tollide mõju tuleb euroala majandusele tõenäoliselt mõõdukas, tuleks arvestada negatiivsete riskidega. Ehk siis – USA kaubanduspoliitika kahjulik mõju euroala majandusele võib tulla ka oodatust tugevam.
Kuigi kaubanduspoliitikaga seotud tajutavad riskid on pärast USA-Euroopa Liidu leppe sõlmimist mõnevõrra leevenenud, peetakse seda euroala majandusele jätkuvalt kõige suuremaks ohuks. Inflatsiooni suhtutakse euroalal aga üha rahulikumalt. Näiteks võrreldes USA kaubanduspoliitikaga, geopoliitiliste pingete ja sõjaga Ukrainas, segadustega tarneahelates ja populismiga Euroopas, pidasid ökonomistid hiljutises Bloombergi läbiviidud uuringus inflatsiooniga seotud riske kõige väiksemateks.
Keskpank peaks oma intressimäärasid siiski sel aastal veel langetama
Turud ootavad sel aastal vaid kuni 10 baaspunktist ja järgmise aasta suveks kuni 20 baaspunktist intresside kärbet. Meie hinnangul on aga riskid euroalal oodatust aeglasema inflatsiooni ja majanduskasvu suhtes võrdlemisi suured, mistõttu peaks keskpank langetama oma intressimäärasid pärast tänast kohtumist käesoleval aastal veel 25 baaspunkti ja tegema seda tõenäoliselt ka järgmise aasta alguses.
Viimastel nädalatel on 6-kuu euribor küll veidi tõusnud, kuid see muutus on olnud tagasihoidlik. Kuna keskpank võib oma intressimäära veel veidi langetada, toob see tõenäoliselt pisut allapoole ka euribori. Näiteks 3-kuu euribori futuur langeb järgmise aasta suveks ligi 10 baaspunkti ehk siis veidi alla 2%.
Intressimäärade langus on hoogustanud laenunõudlust
Madalamad intressimäärad on juba oluliselt suurendanud laenunõudlust. Eestis on ettevõtete uued laenud selle aasta esimese seitsme kuuga kasvanud aastases võrdluses 39% ja majapidamiste eluasemelaenud 35%. Selline jõuline laenumahu kasv kajastub üha enam investeeringutes, mis omakorda lükkab tagant majanduskasvu. Madalamate intressimäärade tõttu on vähenenud sel aastal ka majapidamiste tähtajalised hoiused. Juuliks olid need võrreldes selle aasta jaanuarikuusse jäänud tipuga võrreldes kukkunud 262 miljoni euro võrra. Sellest osa säästetakse, kuid osa suunatakse ka tarbimisse ja investeeritakse. Kokkuvõttes võib ka sellel olla täiendav positiivne mõju majandusele.
Rohkem artikleid leiad meie blogi majanduskeskkonna rubriigist.
