Hinnad on stabiliseerunud

Keskmine hinnatase on püsinud juunikuust alates enam-vähem samal tasemel. Aastaga on keskmine tarbimiskorv kallinenud 4 protsendi võrra.

Järgnevatel kuudel peaks aastane hinnatõus jääma 5 protsendi juurde. Aasta lõpus kergitavad hindu järgmise aasta algul jõustuvad maksutõusud. Selle aasta kokkuvõttes tõusevad hinnad Swedbanki hinnangul 10 protsendi võrra ja kõige suurem osa selles on toidu kallinemisel.

Viimase kolme kuuga on toit odavnenud 3 protsendi võrra. Köögivilja ja kala hind on langenud, samas on piima, leiva ja liha hind jäänud samaks või veidi kasvanud. Toidu maksumus on viimastel kuudel kahanenud ka naaberriikides. Tooraine ja energia on odavnenud ja konkurents vähenenud ostujõuga tarbijate püüdmiseks tugev – see toob ka hinnad alla.

Toiduhinnad võivad võrdsustuda Rootsi ja Soomega

Eesti ei ole ega saa ka pärast käibemaksu tõusu kõige kõrgemate toiduhindadega riigiks Euroopas. Kõige kallim on toit Šveitsis, Islandil, Norras ja Taanis. Küll aga võib toiduainete hinnatase Eestis 2024. aastaks võrdsustuda Soome ja Rootsiga.

Hinnatõusu ootused on kogu majanduses vähenenud. Tööstus- ja ehitusettevõtted ootavad müügihindade langust. Teeninduses ja kaubanduses oodatakse küll hindade tõusu, aga väiksemas ulatuses kui varasematel kuudel.

Swedbanki prognoosi järgi tõusevad hinnad järgmisel aastal 4 protsendi võrra. Pool hinnatõusust tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude tõstmisest.