Kallim raha paneb investorid uute valikute ette
USA ja Iraani konflikt, kõrgemad energiahinnad ning riikide kasvav võlakoormus on suurendanud survet intressimäärade tõusuks ja tõstnud võlakirjade tootlusi. Investorite jaoks avab see võimalusi, mida veel mõne aasta eest ei olnud.
Finantsturgude meeleolu mõjutab praegu tugevalt see, mis toimub naftaturul. USA ja Iraani konflikt on kergitanud energiahindu ning kallim nafta ja diislikütus tähendab ettevõtetele suuremaid transpordi- ja tootmiskulusid. Need kulud jõuavad varem või hiljem ka tarbijateni. Seetõttu kardetakse, et inflatsioon võib taas hoogustuda.
Kui hinnad tõusevad liiga kiiresti, peavad keskpangad inflatsiooni pidurdamiseks intressimäärasid tõstma. Probleem on selles, et lisaks ettevõtetele ja eraisikutele peavad kõrgemate intressidega toime tulema ka riigid, kelle võlakoormus on juba niigi suur.
Hea näide on Prantsusmaa, mille kümneaastaste riigivõlakirjade tootluse vahe on Saksamaaga kasvanud tasemele, mida pole nähtud pärast euroala võlakriisi. Prantsusmaa keeruline eelarveolukord on pannud investoreid kahtlema, kui hästi suudab riik oma võlakoormusega toime tulla. Sama suur küsimärk on Ameerika Ühendriikide võlakoormus, mis on jõudnud juba 40,4 triljoni dollarini.
Võlakirjad muutuvad atraktiivseks
Kõige olulisem muutus on see, et investoritel on tekkinud senisest rohkem võimalusi teenida arvestatavat tootlust ilma suurt aktsiariski võtmata.
USA kümneaastaste riigivõlakirjade tootlus on tõusnud viie protsendini, samas kui 2021. Aastal oli see keskmiselt 1,5 protsenti. Huvitavaid võimalusi leidub ka Euroopas, kus näiteks kõrgema riskiga ettevõtete võlakirjade ehk high yield võlakirjade tootlus on tõusnud.
See ei tähenda, et aktsiad oleksid muutunud halvaks investeeringuks, kuid võrdlusmoment on muutunud. Kui riigivõlakirjad pakuvad ligi viieprotsendilist tootlust, peavad aktsiad pakkuma võimalust teenida sellest märgatavalt rohkem, et nende suurem risk oleks investori jaoks põhjendatud.
USA võlakirjade puhul tuleb Eesti investoril siiski arvestada valuutariskiga. Dollari kursimuutused võivad suure osa teenitud tootlusest ära süüa, valuutariski maandamine omakorda maksab.
Investoritel tasub tähelepanelikult jälgida ka USA kahe- ja kümneaastaste riigivõlakirjade tootluste vahet. Praegu on kümneaastaste võlakirjade tootlus kaheaastaste omast kõrgem, kuid vahe on suhteliselt väike. Kui pikaajaliste võlakirjade tootlus langeb lühiajalistest madalamale, nimetatakse seda pööratud tulukõveraks. Ajalooliselt on selline olukord sageli eelnenud majanduslangustele. See pole eksimatu ennustus, kuid väärib tähelepanu.
Miks pole turud intressitõusule järsult reageerinud?
Sellises olukorras võiks eeldada, et võimalikud uued intressitõusud põhjustavad finantsturgudel suure languse. Seni pole seda aga juhtunud.
Üks põhjus võib olla USA keskpanga juhi Kevin Warshi tegevus. Kui esialgu arvati, et Donald Trumpi valitud keskpangajuht hakkab presidendi soovidele vastu tulles intresse langetama, siis esimesed avalikud sõnavõtud on jätnud teistsuguse mulje. Warsh on näidanud valmisolekut inflatsiooniga võidelda ka siis, kui selleks tuleb intressimäärasid tõsta.
Turgudele selline sõnum meeldib, sest keskpank, mis teeb oma tööd sõltumatult ja hoiab hinnatõusu kontrolli all, on majandusele pikemas vaates parem kui keskpank, mis laseb inflatsioonil poliitilise surve tõttu kasvada.
Edasised otsused on siiski keerulised. Euroopas arvestab osa turuosalisi võimalusega, et Euroopa Keskpank tõstab detsembris intressimäärasid veel ühe korra. USA-s on kõlanud analüütikute ootused, et järgmisel aastal võib vaja minna isegi mitut täiendavat intressitõusu.
Edasine sõltub suuresti sellest, kui kaua energiahinnad kõrgel püsivad. Kui hinnasurve taandub, võivad keskpangad intressitõusust loobuda. Kui aga kallim energia kandub püsivalt teiste kaupade ja teenuste hindadesse, võib kõrgemate intresside periood kujuneda pikemaks.
