Inimestel on üha rohkem vaba aega – see on nii võimalus kui väljakutse

Eelmisel aastal tegi keskmine Eestis töötav inimene 1692 töötundi. Viimase kümne aastaga on mainitud aeg vähenenud ligi 168 tunni ja viimase paarikümne aastaga isegi 295 tunni võrra. Kui nädalas töötati eelmisel aastal keskmiselt 36,5 tundi, siis eelnevalt mainitud perioodide võrdluses on tööaeg vähenenud vastavalt 1,7 ja 3,6 tundi.

Euroopa riikide võrdluses on enamikes meist kõrgema elatustasemega (mõõdetuna SKP inimese kohta) riikides keskmine töötatud tundide arv väiksem ja vastupidi, madalama elatustasemega riikides suurem. Nii näiteks töötati eelmisel aastal Soomes keskmiselt aasta jooksul 141 tundi, Saksamaal aga isegi 357 tundi meist vähem. Seevastu Lätis ja Leedus töötati vastavalt 150 ja 187 tundi, Poolas aga isegi 308 tundi aastas rohkem.

Tööle kuluv aeg väheneb

Kuigi tööealise elanikkonna osakaalu vähenemine on Eestis väljakutseks ennekõike tootlikkuse tõstmiseks, võivad tehnoloogiline areng, tootmise automatiseerimine, teenuste osakaalu suurenemine ja muutused ühiskonna väärtushinnangutes vähendada töötatud tundide arvu veelgi. Samal ajal aga tõusevad elatustase ja koos sellega ootused kvaliteetsema vaba aja kasutamise osas.

See peaks omakorda kasvatama nõudlust tegevusalade järele, mis pakuvad nii eneseteostust kui ka elamusi – valdkonnad nagu kultuur, sport, turism, meelelahutus, heaolu- ja terviseteenused või ka täiendõpe ja huviharidus.

Eraldi küsimuseks saab ühes vananemisega suurenev nõudlus tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuste järele. Samas, lisaks mainitud teenustele, võib kasvanud vabadus suurendada nõudlust ka selliste kaupade järele, mis aitavad vaba aega paremini sisustada – hobidega seotud kaubad, spordi- ja matkavarustus ning erinevad tehnoloogilised seadmed. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenustes peaks suurenema aga nõudlus nende valdkondade spetsiifiliste kaupade järgi.

Nõudlus saada rohkem elamusi

Kui ühiskond muutub jõukamaks – eeldan siinkohal, et Eestis elatustaseme tõus jätkub – kulutatakse tõenäoliselt üha suurem osa sissetulekust elamuslikele ja enesearengut toetavatele tegevustele. Samuti kasvab teadlikkus vaimse tervise olulisusest ja vajadusest leida tasakaal töö ja isikliku aja vahel. Sellist valikut lükkavad muuhulgas tagant – eriti noorte hulgas – suurenev keskkonnateadlikkus, digitaalne elustiil ning paindlikum eluviis koos jagamisteenustega.

Kuigi vaba aega on rohkem käes, ei tähenda see siiski automaatselt, et kõik inimesed oma raha sellesse majandustegevusse tooksid. On inimesi, kes võivad eelistada kodus ja aias toimetamist või ka lihtsalt passiivsemat puhkamist. Samuti sõltub vaba aja sisustamine sissetulekutest ja vastavate teenuste kättesaadavusest. Faktorid nagu liiga kõrge hind või ebasobiv asukoht.

Mõju töökohtade loomisele muudes tegevusalades ei ole suur

Milline mõju Eesti majandusele võiks aga olla nõudluse suurenemisel vaba ajaga seotud tegevuste vastu? Kui vaadata vaid kahte tegevusalade rühma – majutust ja toitlustust ning meelelahutust ja vaba aega – siis eelmisel aastal töötas nendes 7% kõikidest hõivatutest ja loodi vaid 4% kogulisandväärtusest. Kui lisada nendele kahele veel tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, ulatus osakaal juba 14%-ni. Kuigi nende lisandväärtus peaks pikemas ettevaates suurenema, sõltub osakaal majanduses loomulikult ka muude tegevusalade käitumisest.

Nõudluse suurenedes võidakse luua eelpoolnimetatud tegevusalades uusi töökohti, mis omakorda tekitavad töökohti mujal. Samas on see efekt, ehk tööhõivekordaja, väiksem kui näiteks ITK sektoris, töötlevas tööstuses, ehituses, energeetikas ning finants- ja muudes äriteenustes. See efekt sõltub sektori tööjõumahukusest, väärtusahelatest teiste sektoritega, tootlikkusest, kuid ka majanduse suurusest ja valitsuse poliitikast. Samuti sõltub see uute töökohtade palgatasemest ja sellest, kas saadud raha kulutatakse Eestis või välismaal.

Antud efekt on üldjuhul suurem, ehk töökohti luuakse rohkem, tööjõumahukamates  tegevusalades ning tegevusalades, mille väärtusahelad on peamiselt kodumaised. Suurema impordisõltuvuse tõttu peaks väiksemates riikides tööhõivekordaja olema tagasihoidlikum kui suuremates riikides.

Pikemas ettevaates peaks tööle kuluva aja vähenemine suurendama nõudlust vaba ajaga seotud tegevuste järele. Elatustaseme tõus suurendab aga nõudlust just kvaliteetsema vaba aja teenuse ja kaupade järele, mis loob, kas uusi ärivõimalusi või tugevdab juba olemasolevaid. Vaba ajaga seotud tegevusalade lisandväärtus peaks küll suurenema, kuid nende osakaal majanduses sõltub muude suuremate tegevusalade käitumisest (muuhulgas näiteks sellest, kui palju tõuseb ITK sektori ja kaitsetöötuse osakaal). Ning lõpetuseks – kui automatiseerimise ja tehisaru kasutamine vähendavad nõudlust töötajate järele, siis pikemas vaates tööjõumahukamad vaba ajaga seotud tegevused, aga ka suurem nõudlus tervishoiu ja sotsiaalhoolekande teenuste vastu, tõenäoliselt suurendavad seda.