Konkurendid ei oota: Eesti tööstuse edu sõltub investeerimisjulgusest

Eesti tööstuse järgmine kasvuhüpe ei sünni enam odavama tööjõu ega kokkuhoiu najal, vaid selle määravad ettevõtted, kes suudavad investeerida kiiremini, targemalt ja julgemalt kui konkurendid. Swedbanki tänavuse tööstusuuringu tulemused näitavad selgelt, et aktiivselt investeerivad ettevõtted saavutavad ülejäänud ettevõtetega võrreldes ligi kaks korda suurema kasumimarginaali.

Swedbanki värskelt korraldatud tööstusuuringu andmetel näevad Eesti tööstusettevõtted tänavu kasvuvõimalusi. Keskmiselt plaanitakse nii käivet kui ka tootmismahte kasvatada 4%. Arvestades endiselt ebakindlat majanduskeskkonda ja geopoliitilisi riske, on see mõõdukalt optimistlik tulemus.

Ettevõtete hinnangutele on mõju avaldanud Lähis-Ida geopoliitiliste pingete süvenemine, samuti on taas kasvanud sisendhindade ja energiavarustuse riskid. Samas on olukord Eesti tööstusettevõtete jaoks märgatavalt parem kui neli aastat tagasi, kui algas sõda Ukrainas. Ettevõtted on tarneahelad üle vaadanud ning sisendite ja energia kättesaadavus on praegu oluliselt parem kui toonase kriisi haripunktis.

Konkurentsivõime ei sünni odavast tööjõust

Kõige suurema murekohana tõuseb ettevõtjate hinnangutes esile konkurentsivõime parandamine. See on arusaadav olukorras, kus Eesti tööjõukulu tunni kohta on suurem kui näiteks Lätis, Leedus või Poolas. Samal ajal süvendab survet ka sobiva kvalifikatsiooniga töötajate ja spetsialistide nappus. Uuringus osalenud ettevõtetest vaid 12% tõi välja, et neil ei ole spetsialistidest puudust.

See tähendab, et Eesti tööstuse konkurentsivõimet ei ole võimalik tugevdada üksnes kulude kontrolli või odavama tööjõu abil. Järgmine arenguhüpe peab tulema tootlikkuse kasvust, paremini juhitud protsessidest, automatiseerimisest, digitaliseerimisest ning suurema lisandväärtusega toodetest ja teenustest.

Kasvulootus läbimõeldud investeeringutel

Kuigi majanduslik ja geopoliitiline ebakindlus püsib, näitavad uuringu tulemused, et ettevõtjad ei ole jäänud ootama paremaid aegu. Kirjeldatud probleeme püütakse lahendada läbimõeldud investeeringute kaudu. Tööstusettevõtete investeeringute maht kasvab prognoosi järgi tänavu 17%, mis on eelmise aasta 10% kasvuprognoosiga võrreldes oluline hüpe.

Tähelepanuväärne on ka see, et investeeringute kasvu plaanib 55% kõigist uuringus osalenud ettevõtetest. Kõige aktiivsemalt viivad tänavu investeeringuid ellu suured toidu- ja puidutööstuse ettevõtted. Kui viimastel aastatel on investeeringute keskmine tasuvusaeg olnud üle viie aasta, siis tänavu hindavad ettevõtted selleks keskmiselt 4,8 aastat. See on tööstusinvesteeringute korral atraktiivne tase.

Ettevõtete tagasiside põhjal jääb seadmete ja tehase sisseseade investeeringute tasuvusaeg keskmiselt 4–6 aasta juurde. Digilahenduste tasuvusaeg võib olla aga märksa lühem, jäädes alla kahe aasta. See selgitab ka, miks digitaliseerimine ja automatiseerimine hakkavad tööstusettevõtete investeerimisplaanides muutuma järjest olulisemaks.

Efektiivsuse kõrval on vaja kasvatada mahte ja lisandväärtust

Kõige enam on investeeringute fookuses efektiivsuse suurendamine – seda nimetas eesmärgina 80% ettevõtetest. Samal ajal suunab enam kui pool ettevõtetest investeeringuid ka tootmismahtude kasvatamisse. Need on olulised eesmärgid, kuid pikaajalise konkurentsivõime seisukohalt ei piisa üksnes senise tootmise tõhustamisest.

Eesti tööstuse jaoks on järjest olulisem liikuda väärtusahelas kõrgemale. See tähendab suuremat tähelepanu tootearendusele, kaubamärgiarendusele, kliendilahendustele ja lisateenustele. Kuigi tootearendusse tehtavad investeeringud on asunud taas kasvama ning neid plaanib 44% ettevõtetest, jääb see näitaja endiselt alla nelja-viie aasta tagustele tulemustele.

Just siin peitub Eesti tööstuse jaoks arenguvõimalus. Efektiivsem tootmine aitab parandada kulupositsiooni, kuid suurema lisandväärtusega tooted ja teenused aitavad tugevdada ettevõtte positsiooni kliendi silmis. Kui oma toote või kaubamärgi arendamine on kulukas ning tulemust ei saa alati täpselt prognoosida, võib konkurentsieelist pakkuda ka olemasolevatele klientidele lisateenuste arendamine.

Sellisteks teenusteks võivad olla näiteks paindlik või kiirtarne, kliendile pakutava tooteportfelli laiendamine, kokkulepitud laovarude hoidmine või tellimis- ja laosüsteemide ühendamine. Need lahendused võivad muuta ettevõtte kliendi jaoks olulisemaks partneriks, mitte üksnes üheks tarnijaks teiste seas. Samas eeldab see sageli ka tootmise, planeerimise ja tellimuste haldamise protsesside ümbermõtestamist ning täiendavaid investeeringuid tehnoloogiasse ja digilahendustesse.

Tehisaru ja tehnoloogia kinnitavad kanda

Automatiseerimise ja digitaliseerimise osakaal koguinvesteeringutest on aastate lõikes kasvanud ning ulatub juba pea kolmandikuni kõigist Eesti tööstuses tehtavatest investeeringutest. See on positiivne areng, sest just tehnoloogia kasutuselevõtt aitab leevendada tööjõupuudust ja suurendada tootlikkust.

Samas ei ole digitaliseerimise võimekus kõigis ettevõtetes ühesugune. Kõige enam takistusi näevad ettevõtted, mille aastakäive jääb alla 10 miljoni euro. Need on sageli ka ettevõtted, kus digitaliseerimisse ja automatiseerimisse suunatakse märksa vähem ressursse kui suurtes ja keskmise suurusega ettevõtetes. See võib pikemas vaates suurendada lõhet tööstusettevõtete konkurentsivõimes.

Tehnoloogiate lõikes on viimase kolme aastaga märgatavalt kasvanud huvi tehisaru ja masinõppe lahenduste vastu. Enam kui pool tööstusettevõtetest plaanivad järgmise kahe aasta jooksul investeerida tehisaru rakendamisse. Selle kasutusvõimalused on väga erinevad. Kui kvaliteedikontrollis on masinõppe algoritmid leidnud rakendust juba aastaid, siis järjest enam katsetatakse tehisaru tootmise ja hoolduse planeerimises, müügitellimustega töötamises ning laomajanduse juhtimises.

Lähiaastad toovad Eesti tööstusesse tõenäoliselt uusi lahendusi, mis aitavad muuta tööprotsesse tõhusamaks ja andmepõhisemaks. Küsimus ei ole enam selles, kas digitaliseerimine ja tehisaru tööstust mõjutavad, vaid kui kiiresti ettevõtted suudavad need lahendused ärimudelisse ja igapäevatöösse rakendada.

Investeeringud kasvatavad konkurentsivõimet ja kasumit

Eesti tööstus konkureerib rahvusvahelisel turul ettevõtetega, kes samuti otsivad pidevalt tootlikkuse suurendamise võimalusi.

Swedbank viis tänavu läbi ka analüüsi, et leida seoseid, mis eristavad kõrgema kasumlikkuse tasemega ettevõtteid keskmisest tasemest. Analüüsi tulemused näitavad selgelt, et aktiivselt investeerivad ettevõtted, kes panustavad rohkem digitaliseerimisse, automatiseerimisse ja koostöösse ülikoolidega, saavutavad ülejäänud valimi ettevõtetega võrreldes ligi kaks korda suurema kasumimarginaali.

See kinnitab, et investeeringud ei ole ainult kulu või risk, vaid konkurentsivõime kasvatamise vältimatu eeldus. Tänases konkurentsiolukorras ja tulevikku vaadates võib investeeringute edasilükkamine osutuda hoopis riskiks.

Konkurendid ei oota. Seetõttu peab ka Eesti tööstuse järgmine kasvutõuge tulema julgelt ja targalt tehtud investeeringutest. Oleme valmis, et need üheskoos läbi arutada.