Avalehele
Keskpankade jaoks on kiire hinnakasvuga toimetulek suureks väljakutseks

Keskpankade jaoks on kiire hinnakasvuga toimetulek suureks väljakutseks

Novembrikuine, ligi 9 protsendine tarbijahindade kasv Eestis oli Euroopa Liidus üks kiiremaid ning meie inflatsiooniajaloos viimase 13 aasta suurim number. Ajalises perspektiivis oli hindade kasv väga kiire mujalgi.

Euroala 4,9 protsendine hinnakasv oli kiireim euroala ajaloo jooksul. USA 6,2-protsendisest oktoobrikuu inflatsiooninumbrist suuremat numbrit nägime aga alles 1990. aasta lõpus. Ligi pool üldisest hinnakasvust nii euroalal keskmiselt, kui ka Eestis, tuleb energiast. Näiteks, kui Eesti novembri tarbijahindade kasvust võtta välja elektri-, gaasi- ja autokütusehinnad, oleks hinnakasv olnud 4,7%. Samas on kiire inflatsiooni taga veel tugev nõudlus, kõrgele tõusnud toorainehinnad ja häired tarneahelates.

Maailma riigid ja kolm suuremat keskpanka (USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani keskpank) on pandeemia ajal süstinud maailmamajandusse 20 triljonit USA dollarit, mis on enam kui viiendik maailma SKP-st. See on aidanud maailmamajanduse tuua suure hooga välja eelmise aasta langusest ja tekitanud sellise nõudluse, millele tooraineturud ning kaupade, sealhulgas energia, tootmine ja teenuste pakkumine järele ei jõua.

Tugev nõudlus võimaldab ettevõtetel oma kõrgemad tootmiskulud suunata tarneahelas edasi, mis tähendab tugevat inflatsioonilist survet kogu majandusele ja mis võib hakata nõudlust hoopis piirama. Kuna madalama sissetulekuga perede eelarves on energia, eriti kütte, osakaal suurem, siis saavad nemad energiahindade tõusust tugevama löögi. Milliseks kujunevad energiahinnad eesolevatel talvekuudel, on raske täpselt prognoosida, kuna see sõltub väga paljudest teguritest, sealhulgas geopoliitilistest. Küll aga oleme arvestanud, et need püsivad kõrgel vähemalt kuni kevadeni. See paistab olevat ka konsensus või vähemalt laialdane arusaam energiahindade võimaliku käitumise kohta.

USA kavandatavad sanktsioonid Venemaa vastu võivad energiahindu veelgi tõsta

Venemaa on Euroopa Liidu peamine maagaasi ja toornafta tarnija. Samuti on Venemaa maailmas 12% osakaaluga suuruselt kolmas nafta tootja. Seega võivad USA kavandatavad sanktsioonid Venemaa vastu – muuhulgas näiteks Euroopal Nord Stream 2 kasutusse mittelubamine ning rubla lääneriikide valuutadesse konverteerimise blokeerimine, mis annaks löögi Venemaa nafta ekspordile – tõsta energiahindu ning hoida neid kauem kõrgena.

Keskpangad on inflatsiooni kiirust ja selle püsimist alahinnanud

Detsembri alguses kinnitas Euroopa Keskpanga (EKP) president Christine Lagarde, et EKP intressimäärade tõstmine järgmisel aastal ei ole tõenäoline, kuna ta peab kiiret hinnakasvu mööduvaks. See, et EKP jätab intressimäärad lähiajal samale tasemele paistab olevat ka üldine ootus. Samas on hinnasurved tugevamad ja kestavad kauem, kui varem arvati. Muret oodatust kiirema ja võimalikult püsivama kiire inflatsiooni pärast väljendas hiljuti ka hispaanlasest EKP asepresident, Luis de Guindos. Keskpank on inflatsiooni kiirust alahinnanud. Septembris prognoosis EKP selleks aastaks euroalal 2,2% ja järgmiseks aastaks 1,7% tarbijahindade kasvu. Selle aasta 11 kuu keskmisena on hinnad aga kasvanud juba 2,4% ehk ületanud septembri prognoosi.

Keskpangad ei reageeri lühiajalisele inflatsiooni kiirenemisele

EKP on oma inflatsioonieesmärki, täpsemalt selle sõnastust, mitu korda muutnud. Kui esmalt, euroala moodustamisel, seati sihiks „inflatsioon alla 2%“ ja 2003. aastal täiendati seda „inflatsioon alla, kuid 2% lähedal keskpikal perioodil“, siis alates sellest aastast on inflatsiooni eesmärgiks „2% keskpikal perioodil“. See tähendab, et EKP ei reageeri jõulisemalt hindade lühiajalisele kiirenemisele – näiteks siis, kui nähakse, et inflatsioon taandub järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks alla 2%. Järgmisel nädalal tuleb EKP välja uue majanduse ja hindade väljavaatega. Samuti toimub siis EKP nõukogu koosolek. EKP edasine rahapoliitiline tegevus sõltub paljuski sellest, kui palju nad järgmise aasta inflatsiooniprognoosi muudavad. EKP võib küll kavandada järgmise aasta märtsiks pandeemia majandusmõjude leevendamise erakorralise varaostude lõpetamise, kuid tavapäraste igakuiste varaostudega tõenäoliselt jätkatakse. USA Föderaalreserv (Fed) on juba oma varaoste vähendamas ning need peaksid olema lõpetatud hiljemalt järgmise aasta keskpaigaks. USA-s on hinnakasvu surved tugevamad kui euroalal ning need võivad kesta varem oodatust kauem. Nii teataski Fed-i juht Jerome Powell novembri lõpus, et keskpank arutab oma detsembri kohtumisel varaostude vähendamise kiirendamist, mis omakorda tähendab, et keskpank võib hakata intressimäärasid tõstma oodatust varem. Nimelt hakatakse intressimäärasid tõstma alles pärast seda, kui varaostud on lõpetatud. Ka EKP on lubanud mitte tõsta intressimäärasid enne, kui varaostud läbi on.

Kui kolm kuud tagasi arvas Chicago Ülikooli korraldatud uuringus alla 20% ökonomistidest, et Fed hakkab intressimäärasid tõstma järgmise aasta esimesel poolel, siis viimase, detsembrikuise, küsitluse järgi arvavad ligi pooled, et Fed tõstab intressimäärasid juba teises kvartalis. Samas ei ole oodata, et keskpanga intressimäärad lähiajal kõrgele tõusevad.

Keskpangad ei saa lubada endale turgude üllatamist

Nii Fed kui EKP saavad oma rahapoliitiliste muudatuste juures- olgu see varaostuprogrammi lõpetamine või intressimäärade tõstmine – tegutseda väga ettevaatlikult, eelteavitades turuosalisi oma kavatsustest varakult ette. Suuremad keskpangad ei saa endale lubada turgude üllatamist, kuna see võib põhjustada ebakindlust, aktsiaturgude volatiilsust ja ka selle korrektsiooni. Eriti ettevaatlikult ja pikalt tuleb oma rahapoliitiliste muudatuste kavatsusi kommunikeerida Fedil, kelle mõju maailmamajandusele on väga suur. Tuleks veel arvestada, et keskpankade varaostuprogrammide vähendamine ja intressimäärade tõstmine hakkab reaalmajandusele märgatavat mõju avaldama pika viiteajaga. Selline eelteavitamise vajadus ja rahapoliitika ülekandemehhanismi pikk viiteaeg on ka ühtedeks põhjusteks, miks keskpangad inflatsiooni eeldatavale lühiajalisele tõusule ei reageeri.

Maailmas on majanduste sulgemiste kogumaht oluliselt vähenenud

Kiire inflatsiooni foonil võib mõjutada keskpankade rahapoliitilisi otsuseid viiruse uus Omicroni tüvi, mille mõju kohta majandusele ei ole veel piisavalt infot. Ühest küljest võib olla oht, et kui Omicron häirib tarneahelates osalevate ettevõtete tööd või suletakse isegi osa majandusest, suurenevad tarneprobleemid veelgi, mis hoiab kiiret inflatsiooni üleval kauem. Samas tuleks arvestada, et paljudes tarneahelates osalevates võtmetähtsusega riikides on vaktsineeritud inimeste osakaal juba üsna kõrge, mis vähendab tööseisakute ohtu. Näiteks Hiinas, Lõuna Koreas, Malaisias ja Taivanil on vaktsineeritud inimeste osakaal suurem, kui Euroopas keskmiselt, rääkimata Eestist. Vietnamis on see Euroopaga umbes samal tasemel. Maailmas on majanduste sulgemisi üha vähem. Goldman Sachsi vastav indeks näitab küll seda, et koroonaviiruse uute tüvede levikuga on majanduste sulgemine suurenenud, kuid nende kogumaht on ikkagi praegu oluliselt madalam, kui aasta alguses, rääkimata möödunud aasta kevadisest tipust.

Samal teemal