Kiire palgakasv sel aastal jätkub
Keskmise palga kasv kiirenes eelmise aasta neljandas kvartalis 9 protsendini. Palgakasv oli majanduslangusest hoolimata hoogne ja laiapõhjaline. Töötasu suurenes kõigil tegevusaladel. Keskmine palk kerkis kõige enam turismis ja kinnisvaras, kus töötundide arv aastatagusega võrreldes tõusis. Palgakasv oli tagasihoidlik ehituses ja tervishoius, kus töötundide arv alanes.
Kiire palgakasvu taga on erinevad tegurid. Töötajad nõuavad palgatõusu elatustaseme languse pidurdamiseks. Keskmine netopalk tõusis neljandas kvartalis aastaga 8 protsenti, hinnad aga palkadest oluliselt rohkem – tervelt viiendiku võrra. Ettevõtjatel võimaldas palku tõsta müügikäibe kiire tõus. Samas palgakulude osakaal kogukuludes eelmisel aastal vähenes, kuna energia ja tooraine kallinesid märgatavalt.
Kuigi majanduslanguse tõttu on tööjõupuudus leevenenud, napib endiselt erinevate erialade spetsialiste. Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi soovivad teenindusettevõtted töötajaid juurde palgata, samal ajal kui tööstuses ja ehituses on tööjõudu vaja varasemast vähem.
Palgataset kergitas ka alampalga hoogne tõus. Miinimumpalk mõjutab otseselt väikest hulka töötajaid, aga survestab palku tõstma ka alampalgast kõrgema töötasuga inimestel.
Keskmine brutopalk tõuseb Swedbanki hinnangul sel aastal 8,5 protsendi võrra. Palgakasvu kergitavad kõrgem miinimumpalk, palgatõus avalikus sektoris ja endiselt kiire inflatsioon. Eelmisel aastal kaotas keskmine palgasaaja kiire hinnatõusu tõttu kümnendiku oma ostujõust. Elatustaseme langus peaks sel aastal peatuma, kuna hinnad ja palgad tõusevad Swedbanki hinnangul tänavu samas suurusjärgus. 2021. aasta elatustasemeni jõuame praeguste arvutuste kohaselt tagasi aga alles nelja aasta pärast.
