Pensionid on jõudnud pooleni keskmisest palgast
2024. aastal läks elu Eestis üldiselt paremaks, seda eriti pensionäride jaoks. Sissetulekud kasvasid hindadest kaks korda kiiremini ning pensionid tõusid palkadest enam. Vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad püsisid üle-eelmise aastaga võrreldaval tasemel, kirjutab Statistikaameti värskeid andmeid kommenteeriv Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eestis on absoluutse vaesuse näitaja EL-i keskmisest madalam
3,3%-il Eesti elanikest jäi sissetulek 2024. aastal alla elatusmiinimumi ehk 346 euro kuus. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal kasvas veidi üle-eelmise aastaga võrreldes. Kõige väiksem oli absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal 2021. aastal, mil see ulatus 1,4%. 2022. aastal algas väga kiire hinnatõusu periood, mis kasvatas vaeste hulka. Pikemas vaates näeme siiski positiivset trendi – viimase kümne aasta jooksul on alla elatusmiinimumi teenivate inimeste osakaal kahanenud ligi kaks korda. Eestis on absoluutse vaesuse näitaja Euroopa Liidu keskmisest umbes kaks korda madalam.
Viiendikul peredest jäi sissetulek mullu alla 60% Eesti keskmise. Eesti asub vaesusriskiga perede osakaalu poolest Euroopa Liidu keskmisest veidi kõrgemal. Eakate vaesusrisk on Eestis aga üks Euroopa suurimaid, sest pensionid on Eestis Euroopa keskmisest väiksemad. Üle-65-aastaste inimeste hulgas oli eelmisel aastal vaesusriskiga inimesi 33,7%.
Suhteliselt madalad pensionid sunnivad inimesi kauem töötama
Euroopa Liidus moodustavad pensionid pensioni-eelsest brutotulust keskmiselt umbes 60%, Eestis on see näitaja 50%. Kõige kõrgemad on pensionid Kreekas, Hispaanias ja Itaalias, kus need moodustavad umbes 80% 50-59-aastaste keskmisest brutotulust. Suhteliselt madalad pensionid sunnivad inimesi töötama võimalikult pika eani. 65- kuni 74-aastastest töötab Eestis 30%.
Viimastel aastatel on pensionid palkadest oluliselt kiiremini kasvanud. 2025. aastal jõuab keskmine netopension umbes pooleni keskmisest netopalgast. Viimase kolme aasta jooksul on keskmine netopension tõusnud 42% ja keskmine netopalk 20%. 2024. aastal maksis riik pensioniteks 2,9 miljardit eurot.
Keskmine netotulu kasvas eelmisel aastal kiirelt
Keskmine netosissetulek ühe pereliikme kohta ulatus Statistikaameti andmetel eelmisel aastal 1175 euroni. Keskmine netotulu kasvas üle-eelmise aastaga võrreldes päris kiiresti, 7,2% võrra. Sissetulekud tõusid 2024. aastal hindadest kaks korda kiiremini.
Sissetulekutest lõviosa moodustavad endiselt palgad. Palgad tõusid kogutuluga samas tempos. Pensionid kasvasid sealjuures palkadest oluliselt kiiremini. Lastetoetused eelmisel aastal vähenesid. Dividendide tähtsus on küll ajas kasvanud, aga ettevõtlustulu moodustab vaid väikese osa perede sissetulekutest.
