Töötleva tööstuse tootmismaht on langenud viis kuud järjest

Juunis jätkus töötleva tööstuse tootmismahu langus juba viiendat kuud järjest – aastases võrdluses vähenes see 5%, kusjuures langus on süvenenud. Tänavu esimese poolaastaga on selle majandusharu tootmismaht vähenenud aastases võrdluses 2%.

Kui juunis aitasid langusele enim kaasa laevaehituse ja -remondi, elektroonikatoodete, toiduainete ning mööblitööstuse tootmismahu vähenemine, siis aasta esimese poole languse taga oli peamiselt laevaehitus ja -remont ning toiduainetööstus. Kuigi möödunud aasta esimesel poolel näitas töötleva tööstuse tootmismaht korralikku kasvu, siis nüüdse languse põhjust ei saa otsida kõrgemast võrdlusbaasist – tänavu on see kuises võrdluses vähenenud.

Müügitulu kasv pidurdus

Juunis pidurdus ka inflatsiooni mõju sisaldav töötleva tööstuse müügitulu kasv. Aasta esimesel poolel suurenes müügitulu küll protsendi võrra, kuid see oli aastataguse kasvuga võrreldes oluliselt nõrgem tulemus. Kuigi ekspordist saadud tulu kasv jäi alla Eesti siseturul saadud tulule, oli ekspordi suurema osakaalu tõttu nende mõju müügitulu kasvule üsna sarnane.

Tootmismahu ja lisandväärtuse muutus ei käi ühte sammu

Samas ei ole viimastel kvartalitel töötleva tööstuse tootmismahu muutus käinud ühte sammu selle majandusharu SKP-s arvestatava lisandväärtusega. Näiteks oli esimeses kvartalis vaatamata stagneerunud töötleva tööstuse tootmismahule selle lisandväärtuse kasv SKP arvestuses tugev ja andis siis enam kui poole majanduses loodud kogulisandväärtusest. Sellise erinevuse põhjuseks ei saa pidada lisandväärtuse suurenenud osakaalu toodangus. Samuti on tootmises kasutatavate sisendkaupade import tänavu viie kuuga nii jooksev- kui püsivhindades korraliku kasvu teinud.

Kindlustunne on aastatagusega võrreldes parem

Viimastel kuudel Eesti tööstusettevõtete kindlustunne muutunud ei ole, kuid aasta algusega võrreldes näitab see paranemist. Samuti on kindlustunne tublisti tugevam kui aasta tagasi. Paranenud on hinnang tellimustele ja väljavaade toodangumahu kohta. Optimistlikumaks on muutunud ka euroala kui terviku töötleva tööstuse ettevõtted.

Pinged maailma tarneahelates on suurenenud

Kuigi Euroopa töötlevas tööstuses on näha mõõdukat taastumist, on nõudlus endiselt ebaühtlane ning investeerimisotsuseid mõjutavad jätkuvalt geopoliitilised pinged, kaubanduspiirangud ja ebakindlus maailmamajanduse väljavaadete suhtes. Pinged maailma tarneahelates on tänavu tublisti suurenenud. Juunis need küll leevenesid veidi, kuid teises kvartalis oli olukord varasemaga võrreldes ikkagi oluliselt halvem. Samas jäi see oluliselt madalamaks 2021.–2022. aasta tipust.

Pingete suurenemise taga tarneahelates on eelkõige Lähis-Ida geopoliitilise olukorra halvenemine, mis on tõstnud energia- ja veohindu ning pikendanud tarneaegu. Ebakindlus kaubanduspoliitikas ja ettevõtete soov suurendada varusid võimendavad neid mõjusid veelgi. Tollimaksud ja võimalikud uued kaubanduspiirangud on pannud ettevõtteid tootmist ja hankeahelaid ümber korraldama ning importi ettepoole tooma, mis on lisanud logistikasüsteemile täiendavat koormust.

Euroopa ettevõtete tootmiskulud kasvavad

Euroopa ettevõtted eelistavad senisest enam hajutada tarnijaid, suurendada varusid ning tuua osa tootmisest lõppturgudele lähemale. See parandab varustuskindlust, kuid tähendab sageli ka kõrgemaid tootmiskulusid. Võrreldes peamiste konkurentidega Aasias ja Põhja-Ameerikas on Euroopa energiamahukate ettevõtete kulubaas endiselt kõrgem, samal ajal kui kliimapoliitika seab täiendavaid investeerimisvajadusi energiatõhususse ja tootmise süsinikujalajälje vähendamisse. Pikemas vaates määravad konkurentsivõimet siiski innovatsioon ning oskus kasutada uusi tehnoloogiaid tootlikkuse kasvatamiseks.

Konkurentsivõime sõltub kohanemisest kiiresti muutuvate globaalsete tingimustega

Eesti töötlev tööstus tegutseb keskkonnas, kus konkurentsivõime sõltub tootlikkuse ja tööjõukulude kõrval üha rohkem võimest kohaneda kiiresti muutuvate globaalsete tingimustega. Eesti tööstusettevõtete tugevus on paindlikkus, ekspordikogemus ja võime kiiresti kohaneda muutuvate oludega. Kuna töötleva tööstuse ettevõtted ekspordivad keskmiselt ligi kaks kolmandikku oma toodangust, sõltub töötleva tööstuse kasv eelkõige sellest, kui kiiresti elavnevad meie peamised eksporditurud ning kui edukalt suudavad ettevõtted suurendada lisandväärtust, investeerida tehnoloogiasse ja leida uusi turge.