Eesti majanduskasvu väljavaade on paranenud
Eesti majandus on tänavu korralikku kasvu näidanud. Teises kvartalis aeglustus kasv küll 1,8%-ni, aga aasta esimese poole 2,3% on siiski väga hea tulemus. Kuigi lisandväärtus suurenes enam kui pooles tegevusalades, tuli esimesel poolaastal veidi üle poole kasvust töötlevast tööstusest. Suurem mõju oli veel põllumajandusel, ehitusel ning haldus- ja abitegevustel. SKP kasvu pidurdasid enim aga info ja side, energiatootmise ning hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtuse vähenemine.
Töötleva tööstuse kasvu toetab paranev välisnõudlus
Tööstusettevõtete hinnang tellimuste ja tootmise kasvu väljavaate kohta on paranenud ning ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab majandustegevust, on langenud alla pikaajalise keskmise. Töötleva tööstuse kasvu on toetanud paranev välisnõudlus ning kaupade ekspordi suurenemine. Aasta esimesel poolel suurenes kaupade eksport püsivhindades 2,3%, kusjuures teine kvartal oli esimesest tugevam.
See näitab, et vaatamata Eesti ekspordihindade ja tööjõu ühikukulu kiirele kasvule on meie ekspordisektor suutnud müügimahtu suurendada. Samas on kaupade ja teenuste eksport tervikuna kasvanud impordist aeglasemalt, mis on suurendanud väliskaubanduse puudujääki ning see on omakorda majanduskasvu pidurdanud. Küll aga tuleks arvestada, et paranenud välisnõudlus ja eksporditellimused ei mõjuta ainult vahetult eksportivaid ettevõtteid, vaid ka nendega seotud tarneahelat – nii kodu- kui ka välismaist.
Eratarbimise maht suureneb
Kuigi hulgi- ja jaekaubanduse lisandväärtus vähenes aasta esimesel poolel ligi 3% – kusjuures languses olid nii esimene kui ka teine kvartal –, on eratarbimine korralikku kasvu näidanud. Teises kvartalis suurenes selle maht 1,6% ja aasta esimesel poolel 2,7%. Kui jätta kõrvale varude muutuse tugev mõju, andis eratarbimine suurima panuse aasta esimese poole majanduskasvu. Tarbimise kasvu näitavad ka Swedbanki kaardimaksed.
Majapidamiste ostujõud on tänavu küll suurenenud ja kindlustunne paraneb, kuid jätkuvalt on pessimistlikuma vaatega inimesi rohkem kui neid, kes näevad olukorda helgemates toonides.
Kahjuks ei näita investeeringud veel kasvu
Aasta esimesel poolel suurenesid ootuspäraselt vaid valitsussektori investeeringud, kuid ettevõtete ja majapidamiste investeeringud jäid mõlemas kvartalis langusesse. Valitsussektoris on suurima mõjuga olnud investeeringud hoonetesse ja rajatistesse. Samas on majapidamiste ja ettevõtete laenuportfellid teinud tugeva kasvu ning nende kindlustunne on tasapisi kosuma hakanud. See viitab ka erasektori investeeringute väljavaate paranemisele.
Valitsuse kulutused ja investeeringud peaksid suurenema
Valitsussektori tarbimiskulutused on tänavu esimesel poolel kasvanud püsivhindades 2,4% ja selle sektori panus majanduskasvu on siiani jäänud oodatust veidi nõrgemaks. Küll on aga valitsus plaaninud suurendada kulutusi ja investeeringuid, eriti kaitsesse ja taristusse.
Majanduskasv peaks aasta teisel poolel püsima mõõdukalt tugev
Kasvu toetavad nii era- kui ka valitsussektori tarbimine, valitsussektori investeeringud ning paranenud välisnõudlus. Praegu avaldatud SKP näitajate järgi võib Eesti tänavune majanduskasv tulla meie viimati prognoositust (2%) isegi veidi tugevam, kuid täpsustame seda novembris järgmises majandusprognoosis.
