Väliskaubanduses algas aasta nõrgalt
Märtsis kasvasid nii kaupade eksport koos reekspordiga kui Eesti päritolu kaupade väljavedu aastases võrdluses 8%. Kuigi Eesti päritolu kaupade ekspordi sellise tugeva kasvu taga oli peamiselt Hollandisse veetud põlevkivikütteõli erakorraliselt tugev kasv, oleks eksport ka ilma selleta mõõdukalt suurenenud.
Lisaks põlevkivikütteõlile toetasid Eesti päritolu ekspordi kasvu rohkem veel elektriseadmete ja elektroonika – eriti mobiilisideseadmete – ning erinevate masinate ja seadmete väljaveo kasv.
Kuhu eksporditakse?
Riikide võrdluses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport enim Hollandisse, Soome, Rootsi, USA-sse ja Lätti. Kui Hollandisse ekspordi kasvu taga oli peamiselt juba mainitud põlevkivikütteõli, siis Soome suunal oli ekspordikasv laiapõhjalisem. Suurema kasvu tegid sellele turule raud- ja terastoodete, spetsiifiliste masinate ja seadmete ning elektriseadmete väljavedu. Viimase paari aasta jooksul ei ole eelpoolnimetatud riikide osakaalus olulisi muutusi toimunud. Eesti päritolu kaupade ekspordis on Soome osakaal püsinud 17-18%, Rootsi 12%, Läti 6%, Holland 5-6% ja USA 4-5%.
Kuigi märtsis tegi Eesti päritolu kaupade eksport tugevama kasvu, algas väliskaubanduses tänavune aasta kokkuvõttes siiski üsna nõrgalt. Kui vaadata esimest kvartalit kokku, jäi Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses samale tasemele. Tugeva reekspordi kasvu tõttu suurenes aga kaupade kogueksport 4%. Reekspordi kasvu taga oli peamiselt väärismetallide, sealhulgas kulla ja investeerimismüntide väljaveo suurenemine.
Lähis-Ida sõja mõju ekspordile
Iraanis toimuva sõja tõttu kerkinud inflatsiooni, tarneahelate häirete ja ebakindluse suurenemise tõttu oleme Eesti olulisemate kaubanduspartnerite tänavusi majanduskasvu prognoose veidi kärpinud. Välisnõudlus peaks tulema tänavu küll varem oodatust nõrgem, kuid möödunud aastast siiski veidi suurem.
Tööstusettevõtete hinnang näitab eksporditellimuste paranemist. Samuti peab üha väiksem osakaal siinseid tööstusettevõtteid just nõudlust oma majandustegevust piiravaks teguriks. Kui 2023. aasta lõpus oli vähene nõudlus murekohaks 80 protsendile ettevõtetest, siis nüüdseks on see osakaal langenud 56 protsendini, mis on viimase 10 aasta keskmine näitaja. See lubab prognoosida selleks aastaks tagasihoidlikku ekspordimahu suurenemist.
Märtsis ei olnud Eestis küll veel tugevamad hinnasurved kaupade eksporti jõudnud, nii ekspordi- kui impordihinnakasvud olid tagasihoidlikud, kuid tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel nõrgenes.
Viimase viie aastaga on Eesti ekspordihinnad kasvanud enam kui paljudel meie kaubanduspartneritel – näiteks Lätil, Leedul, Soomel, Rootsil ja Saksamaal. See näitab, et meie ekspordi kulupõhine konkurentsivõime on halvenenud ja ettevõtted peavad rohkem pingutama efektiivsuse tõstmiseks.
