Väliskeskkond pakub töötlevale tööstusele sel aastal rohkem võimalusi
Üle kahe aasta kestnud töötleva tööstuse tootmismahu langus pöördus 2024. aasta lõpus kasvule. Möödunud aastal suurenes töötleva tööstuse tootmismaht 3%. Aasta kokkuvõttes kasvas tootmismaht enamikus tegevusalades, vaid veerand neist oli languses. Võrdluseks, 2024. aastal oli tootmismaht languses kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusalades.
Pea 60% kasvust tuli eelmisel aastal kahest valdkonnast – laevaehitus ja -remont ning veesõidukite tootmine. Need kaks tegevusala moodustavad aga alla 5% kogu töötleva tööstuse toodangust. Viis suurimat tööstusharu, milleks on puidutööstus, toiduainete tööstus, metalltoodete tootmine, elektroonikatööstus ja elektriseadmete tootmine, mis moodustavad töötleva tööstuse toodangust üle 60%, andsid eelmisel aastal veidi üle veerandi kasvust.
Detsembris vedas kasvu ülekaalukalt üks tegevusala
Detsembris suurenes töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses vaid 0,4%. Võrreldes põhjaga, mis jäi 2024. aasta jaanuarisse, oli tootmismaht detsembris 10% suurem. 2022 aasta aprilli tipust oli tootmismaht aga 13% väiksem.
Tootmismahu kasv ei olnud detsembris laiapõhjaline, kuna ülekaalukalt suurim positiivne mõju tuli veesõidukite tootmisest. Tootmismaht langes detsembris 14 tegevusalas 23-st.
Viiest peamisest tööstusharust, mis kõik eelmise aasta kokkuvõttes kasvasid, jääb endiselt silma puidusektor, kuna see on langusaastatel kõige enam pihta saanud. Puidutööstus on Eesti suurim tööstusharu ja annab ligi viiendiku kogu töötleva tööstuse toodangust. Detsembriks oli puidutööstuse toodang juuli põhjast ligi 5% kasvanud, kuid viimasest tipust oli see ikkagi 38% allpool.
Ekspordivõimalustest osa saamiseks tuleb pöörata tähelepanu konkurentsivõimele
Tööstussektori üldine kindlustunne ei ole eelmisel aastal oluliselt paranenud ja on pikaajalisest keskmisest nõrgem. Ka ettevõtete ootus tootmismahu kasvuks lähikuudel on juba pikemat aega püsinud paigal, mida selgitab nii toodangumahu heitlikkus viimastel kuudel kui ka see, et kasv ei ole kuude lõikes olnud laiapõhjaline. Samas, paranenud hinnang uutele tellimustele ja hõive kasvule viitavad töötleva tööstuse tootmismahu tõusu jätkumisele.
Eelmisel aastal kasvas töötleva tööstuse toodangu müük koduturule ekspordist kiiremini. Kuna ekspordiks läheb kaks kolmandikku töötleva tööstuse müügist, on selle mõju sektorile tervikuna suurem. Sel aastal lisandub kasvuvõimalusi eksporditurgudelt, kuid nendest täiel määral kasu saamiseks tuleb ettevõtetel varasemast enam pöörata tähelepanu efektiivsuse parandamisele, et oma kulupõhist konkurentsivõimet tõsta. Ebakindlust ja negatiivseid riske on väliskeskkonnas aga endiselt palju.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemine elavdab sel aastal välisnõudlust. Eriti oluline on meie kahe peamise ekspordipartneri Rootsi ja Soome käekäik, kuhu ekspordime ligi 30% Eesti päritolu kaupa. Lisaks sellele, et meie põhjanaabrid on olulised ekspordi puhul tervikuna, on need ka meie puit ja puittoodete ekspordile kaks peamist sihtturgu. Eestist pärit puit ja puittoodete ekspordist veidi üle veerandi läheb Rootsi ja Soome ning sõltub sealsest ehitusaktiivsusest.
Elamuinvesteeringud peaksid sel aastal veidi suurenema nii Rootsis kui Soomes, kuid nende tase jääb tagasihoidlikuks, kuna ehituskulud on kõrged ning intressimäärad, kuigi langenud, ületavad endiselt 2022. aasta taset. Eelmisel aastal õnnestus siinset puit ja puittoodete eksporti suurendada peamiselt Saksamaa, Hollandi ja Poola suunal. Kokku läheb sinna ligi 20% meie puidu ja puittoodete ekspordist.
Rohkem samateemalisi artikleid leiad meie blogi majanduskeskkonna rubriigist.
