Väliskeskkonnas on veel ebaselgust ja riske
Kuigi novembris suurenes kaupade eksport Eestist aastases võrdluses 3%, oli selle taga tugev reekspordi kasv ning Eesti päritolu kaupade eksport hoopis vähenes ligi protsendi võrra. Reeksport on välismaalt toodud kaupade edasi eksportimine ilma olulise töötlemiseta, mille mõju SKP-le on väike. Reeksport tegi tugeva kasvu eelmise aasta enamikel kuudel, kasvades 11 kuu kokkuvõttes aastases võrdluses ligi 13%. Nii suureneski sel ajal kaupade koguekspordi 6% kasvu juures Eestis toodetud kaupade eksport vaid 3%.
Kui Eesti päritolu kaupade ekspordist võtta välja ekspordihindade kasvu mõju, oli see esialgsetel andmetel novembris kerges languses. Samas tuleks arvestada, et väliskaubandusstatistika sisaldab ka kaupu, mis saadetakse välismaale töötlemiseks ja mis hiljem tagasi tuuakse.
Ilma teraviljata oleks novembris eksport suurenenud
Novembris oli Eesti päritolu kaupade ekspordi languse taga peamiselt teravilja väljaveo vähenemine. Teravilja eksport ongi väga volatiilne ja paljuski mõjutas seda aastatagune erakordne kasv. Ilma teraviljata, mille osakaal koguekspordis on vaid 1%, oleks Eesti päritolu kaupade väljavedu teinud üle 3% kasvu. Samuti pidurdas teravilja väljaveo vähenemine enim 11 kuu kokkuvõttes koguekspordi kasvu, samas kui suurem positiivne mõju tuli puit- ja piimatoodete ning mööbli, eriti kokkupandavate ehitiste, väljaveo suurenemisest.
Eelmise aasta ekspordilangus Soome oli laiapõhjaline
11 kuu kokkuvõttes suurenes Eesti päritolu kaupade eksport enim Poola, Singapuri ja Lätisse, samas kui suurima languse tegi väljavedu USA-sse, Soome, Venemaale ja Suurbritanniasse. Kui USA suunalise ekspordi languse taga on peamiselt mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine, siis Soome suunal on pilt mitmekesisem. Peamiselt on vähenenud teraviljatoodete, puittoodete, ehitusmaterjalide ning erinevate masinate ja seadmete väljavedu. Singapuri ekspordikasvu veavad aga mineraalsed õlid.
Nõudlus peaks sel aastal suurenema
Euroala majandus tervikuna, kuhu Eestist suunatakse üle poole kaupade ekspordist, kasvas möödunud aastal küll korralikult, kuid see polnud kaugeltki laiapõhjaline. Ilma Iirimaa ja Hispaania tugevate kasvudeta oli euroala majanduskasv üsna nõrk. Euroopas laiemalt – Saksamaa ja Soome majanduskasvud jäid esialgsetel andmetel vaid napilt plusspoolele, samas kui Rootsi majandus on näidanud paremat kosumist. Kui Eestis toetab tänavu majanduskasvu sisenõudluse paranemine, mis peaks ka üldist kindlustunnet suurendama, siis väliskeskkonnas on ebaselgust palju.
Vaatamata kaubanduspingetele peaks välisnõudlus sel aastal küll mõõdukalt suurenema ning see lubab Eesti ekspordisektoril rohkem müüa, kuid riske suurendavad nii USA kaubanduspoliitika, üha kasvav turukaitse maailmakaubanduses, aga ka Hiinast ja mujalt Aasiast toodud kaupade suurenev konkurents. See sunnib ettevõtteid ühest küljest suurendama oma efektiivsust, kuid tegelema põhjalikumalt ka riskide maandamisega.
