Välisnõudlus toetab töötleva tööstuse kasvu
Eesti suurima eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse tootmismahu kasv taastub väga vaevaliselt. Juulis ja augustis suurenes see aastases võrdluses küll protsendi võrra, kuid kaheksa kuu kokkuvõttes jäi ikkagi 3% alla eelmise aasta taset. Nii augustis kui ka kaheksa kuu kokkuvõttes tuli suurim negatiivne mõju toiduainete tootmismahu vähenemisest. Suurima positiivse mõju andis augustis aga elektriseadmete tootmismahu kasv.
Samas tuleks arvestada, et töötleva tööstuse tootmismahu ja lisandväärtuse muutused näitavad üsna erinevat pilti. Lisandväärtuse vaatest on töötleva tööstuse olukord parem. Aasta esimesel poolel tegi töötleva tööstuse lisandväärtus võrdlemisi tugeva kasvu ja andis tegevusaladest suurima panuse ehk ligi poole majanduses loodud kogulisandväärtuse suurenemisest. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu toetas paranenud välisnõudlus, mis on lubanud kaupu rohkem eksportida.
Nõudlus paraneb
Euroala ja ka Rootsi töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab, et selle majandusharu aktiivsus kasvab. Swedbanki hinnangul välisnõudluse paranemine jätkub, mis lubab prognoosida ekspordist sõltuva Eesti töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu.
Eesti tööstusettevõtete hinnang tellimuste ja tootmise kasvu väljavaate kohta on paranenud. Septembris need küll halvenesid, kuid ka varem on tööstusettevõtete hinnangud ja ootused erinevates suundades muutunud. Ettevõtete osakaal, kelle jaoks nõudlus piirab majandustegevust, on langenud aga alla pikaajalist keskmist. Vaatamata energia- ja muude sisendkulude ning ekspordihindade kiirele kasvule on Eestist eksporditud kaupade turuosa Euroopa Liidu riikide koguimpordis viimasel kahel aastal kasvanud.
Energiahinnad muudavad ettevõtted haavatavamaks
Samas suurendavad kõrgemad nafta- ja maagaasihinnad Euroopas, sealhulgas Eestis, töötleva tööstuse ettevõtete tootmiskulusid. Esialgse hinnangu järgi on Eestis kõige haavatavam keemiatööstus, millele järgnevad mineraalsete ehitusmaterjalide tootmine, puidu- ja toiduainetööstus, samuti paberi ning tselluloosi tootmine. Kaudselt mõjutavad kõrgemad energiahinnad aga suuremat tootmisahelat.
Lisaks kasvanud energiakulule valmistab Euroopas peavalu üha suurenev konkurents Hiinast ning USA tollitariifid ja kaubanduspoliitika. Hiina konkureerib üha enam masinate, transpordivahendite, elektriautode, akude, roheenergiaseadmete ja muude suurema lisandväärtusega toodetega. Hiina ekspordi kasv on suurendanud Euroopa tootjate konkurentsisurvet nii Euroopa kui ka kolmandatel turgudel.
Energia tootmismaht on eelmise aasta tasemel
Kogu tööstussektori – töötlevale tööstusele lisaks energiatootmise ja mäetööstuse – kasv ulatus augustis 4,5%-ni. Selle taga olid energia-, elektri ja sooja tootmise ning mäetööstuse mahtude tugevad kasvud. Elektri tootmismahu kasvust ligi kolmandik tuli tuule- ja päikeseenergiast, mäetööstuse kasvu toetasid aga suurem põlevkivi ning ehituseks vajalike liiva ja savi kaevandamine.
Samas jäi kaheksa kuu kokkuvõttes energia tootmismaht eelmise aasta tasemele. Elektrit toodeti vähem, soojusenergiat rohkem. Ühtlasi on tänavu kaheksa kuuga elektri impordimaht (GWH-des) suurenenud aastases võrdluses 61%, kuid eksport 103%.
