Venemaa majandusbuum on läbi
Venemaa majanduse tugev kasv, mida nägime eelmise kahe aasta jooksul, on tänavu märkimisväärselt aeglustunud, kirjutab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja. Venemaa majandusministeeriumi hinnangul aeglustus majanduskasv juulis ja augustis aastases võrdluses vaid 0,4 protsendini. Kui 2023–2024. aastal oli majanduskasv üle 4%, siis selle aasta kokkuvõttes prognoosib Venemaa majandusministeerium SKP kasvuks 1%. Soome Panga arenevate turgude instituut avaldas aga sel nädalal prognoosi, mille kohaselt jääb Venemaa majanduskasv selle aasta lõikes 1% juurde või isegi alla selle.
Väliskeskkond esitab väljakutseid, kuid majandust toetavad valitsuse sõjalised kulutused ja sisetarbimine
Kui väliskeskkonnast tulenevad tingimused on Venemaa jaoks tänavu veelgi halvenenud – nafta hind on languses, dollar nõrgeneb ja Venemaa naftat ähvardavad teisesed sanktsioonid – toetavad kasvu valitsuse sõjalised kulutused ja sisetarbimine.
Venemaa keskpank on sel aastal langetanud oma baasintressimäära rekordiliselt 21 protsendilt 17 protsendile, kuna inflatsioon, mis on küll veel kiire, aeglustub ja majandus jahtub. Kuigi keskpanga range rahapoliitika ja kõrgemad maksud on eratarbimist sel aastal jahutanud, on selle kasv endiselt tugev ja toetab majandust. Põhjus peitub pingelises tööjõuturus ja sissetulekute tugevas kasvus. Vaatamata kõrgele inflatsioonile on palgakasv sellest kiirem, mis suurendab majapidamiste ostujõudu.
Kõrged laenukulud on investeeringute kasvu aga oluliselt aeglustanud. Siiski on olukord sektorite lõikes erinev. Kuna Venemaa ekspordis domineerib nafta- ja gaasieksport, on energiahindade langus ja dollari nõrgenemine oluliselt vähendanud eksporditulusid, mis on madalaimal tasemel alates sõja algusest. See on viinud investeeringute vähendamiseni nafta- ja sellega seotud tööstusharudes. Investeeringuid aga toetavad valitsuse sõjatööstusesse suunatud kulutused. Venemaa keskpanga küsitluse järgi on investeeringute kasv töötlevas tööstuses tugev, samas kui näiteks mäetööstus ja ehitusettevõtted on investeeringuid vähendanud.
Nafta hinna langus ja nõrgenev dollar vähendavad valitsussektori tulusid
Venemaa rahandusministeerium on oluliselt langetanud nafta- ja gaasitulude prognoose võrreldes oma varasemate ootustega, kuna energiahinnad on langenud ja rubla-dollari vahetuskurss on osutunud oodatust tugevamaks. Toornafta hind on tunduvalt madalam kui möödunud aastal prognoositi, kuna OPEC+ on sel aastal järjekindlalt tootmismahtu suurendanud ja sellega avaldanud survet nafta hinnale.
Koos langevate nafta- ja gaasituludega, vähenevad majanduse jahenemise tõttu ka ülejäänud tulud, millest suurema osa moodustavad käibemaks, aktsiisid, ettevõtete kasumimaks ja üksikisiku tulumaks. Nafta- ja gaasitulusid laekub sel aastal oodatust ligi viiendiku võrra vähem ning ülejäänud tulusid 5% oodatust vähem.
Venemaa üritab sõltuvust nafta- ja gaasituludest jätkuvalt vähendada. Madalamad nafta- ja gaasitulud sunnivad valitsust otsima teisi tuluallikaid. Pärast sel aastal toimunud ulatuslikku maksureformi – tõsteti ettevõtete kasumimaksu, lisati astmeid üksikisiku tulumaksule ja puutumata ei jäänud ka aktsiisid ja riigilõivud – suurendatakse makse ka järgmisel aastal. Käibemaksu määra tõstetakse praeguselt 20%-lt 22%-le ning vähendatakse ka sellega seotud maksusoodustuste piirmäärasid. Käibemaksu tõus küll ajutiselt tõstab niigi kõrget inflatsiooni, kuid see peaks vähendama eratarbimist ning lõppkokkuvõttes leevendama inflatsioonisurvet. See omakorda võimaldab Venemaa Keskpangal intressimäära langetamisega jätkata.
Suurim defitsiit alates sõja algusest
Venemaa eelarve defitsiit peaks sellel aastal märkimisväärselt suurenema. Seda peamiselt seoses planeeritust oluliselt madalamate tuludega, samas kui kulud tulevad oodatust veidi suuremad. Venemaa rahandusministeerium prognoosib, et keskvalitsuse eelarve defitsiit ulatub sel aastal 2,6%-ni SKP-st, mis on suurim defitsiit alates 2022. aastal alanud täiemahulise sõja algusest.
Kuigi 2026. aastal langevad sõjalised kulutused eelarve eelnõu kohaselt veidi nii rahas kui ka osakaaluna kogukulutustes, jäävad need lähiaastatel siiski märkimisväärseteks.
Kui selleks aastaks oli otsesteks sõjakulutusteks ette nähtud 13,5 triljonilt rubla (ligi 142 miljardit eurot), siis 2026. aastal planeeritakse otsesteks sõjakulutusteks 12,9 triljonit rubla (ligi 136 miljardit eurot). Kui lisada siia juurde kulud sisejulgeolekule, siis 2025. aastal moodustavad need kaks kokku 17 triljonit rubla (ligi 178 miljardit eurot) ehk 40,9% kogukulutustest ja 2026. aastal 16,8 triljonit rubla (ligi 177 miljardit eurot) ehk 38,2% kogukulutustest. Lisaks võib osa sõjakuludest olla ka teiste kulukategooriate all, mis samuti suurendab tegelikku sõjakulu.
2026. aastal kavandatakse eelarve puudujäägiks 1,6% SKP-st, kuid tegelik puudujääk võib kujuneda kavandatust suuremaks nagu see on juhtunud varasemalt.
Majanduslikult seaks sõja lõpetamine Venemaale suure väljakutse. Järsk valitsuse sõjarahastuse vähendamine tähendaks majanduslangust, mistõttu esialgu tõenäoliselt jätkatakse sõjatehnika ja muude laovarude taastamist. Lõpuks nõuab see aga majanduse põhjalikku ümberkorraldamist.
Ingliskeelne täispikk analüüs on leitav siit:
https://www.swedbank-research.com/english/macro_focus/2025/25-10-01/index.csp
